Sunday, September 08, 2013

Naisi me kooli ei taha!

Hiljuti tõusis meedia tähelepanu orbiiti Tallinna koolidirektor, kes kinnitas, et vanu tädisid kööki ta ei taha, vaja on leida noor hakkaja meeskokk, tema teeb kooliköögist midagi sensatsioonilist. Muuhulgas oli idee alustada toitlustusega turistidele, et kooli edaspidi paremini majandada.

Milleks see teema? Paar aastat tagasi kirjutasin Haljala koolidirektori otsingutest postituse "Mehed kooli tagasi". Õpetajate Lehes kirjutas üks vanem daam (direktori kt), kuidas õpetajad peaksid ikka olema mehed, küll on kahju, et neid koolis nii vähe on, naised ikka ei ole õiged õpetajad ja lõpuks lisas, et noor ja hakkaja mees ootame sind omale koolijuhiks. Uskumatu lugu! Lugesin ja vangutasin pead. Et haridustsensor Õpetajate Leht selle veel trükki lasi, on omaette teema.

Saatsin tol korral kaebuse Sepperile. Sepper vastas, et ajalehes võib inimene kirjutada mida tahes, meil on sõnavabadus. See ei olevat nagunii direktori kohusetäitja teha, keda direktoriks valitakse.

Nüüd on põhimõtteliselt sama juhtum koolikoka töökuulutusega, kuid tegevuspaigaks on Tallinn ja "suur" meedia. Sepper protesteeriski seekord avalikult, niisugusel moel koka otsimine on seaduse rikkumine. Seekord oli ju tõesti direktor see, kes hiljem väljavalitud inimese ka tööle võtta saaks.

Eesti Valitsus 2007. aastal. Tilk mett tõrvatünnis?
Veelgi pikantsemaks teeb aga kogu loo järgmine samm. Taaskord Postimehe vahendusel teatab omakorda haridusminister Aaviksoo, et tegelikult probleemi ikka üleüldse ei ole olemas,

"sest see ei ole see koht, kus kedagi ahistatakse". 

"Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo sõnul on tervitatav niivõrd tähelepanu pälvival moel Gustav Adolfi gümnaasiumisse koolikoka otsimine ning kindlasti ei ole tegemist soolise diskrimineerimisega.

«Ma usun, et Gustav Adolfi gümnaasium on niisugune energiline ja ettevõtlik gümnaasium ja tema direktor on tõeline isiksus, et ta niisugusel tähelepanu pälvival moel pöörab kooli toitlustamisele ja kokale tähelepanu. Ma arvan, et seda tuleb tervitada,» sõnas Aaviksoo Postimehele Gustav Adolfi gümnaasiumi direktori Hendrik Aguri käitumise kohta."

Mis hetkel sai haridusministrist soolise diskrimineerimise ülim asjatundja Eesti Vabariigis, kes võib muuta kehtetuks vastava ala eksperdi arvamuse? Lisaks tõstab minister veel Aguri käitumist esile kui eriliselt kiiduväärset. Selline asjatundmatu ja naisi alandav käitumine haridusministri ametikohal on täiesti uskumatu matslikkus. Haridusminister juhib ministeeriumi, mille alluvateks on suures enamuses needsamad naised. Üle 40% eesti õpetajaskonnast on täna üle 50 aastased naised!

Agur avaldas varem Postimehe vahendusel üleskutse, kus ütles, et :
«Selge, et raha on vähe, aga siis paneb noor meeskokk pea tööle ja leiab need võimalused, kuidas olemasolevate vahenditega välja tulla ning suhtleb õpilaste ja kogu kooliperega. Ta peaks olema loomulik koolipere osa, mitte mingi kuri ja ükskõikne alamakstud kulbiga tädi kusagil köögis, kes läheb kandekottidega õhtul koju,» 
Haridusminister Aaviksoo ei leia, et see võiks kedagi solvata, kui tööjõuna soovitakse koolis näha noori (loe energilisi ja hakkajaid) mehi, mitte vanu (loe kottidega ja tigedad) naisi. Huvitav, kas ka palganumber läheb muutmisele, sest alamakstud kulbiga noormees on mõne kuu möödudes ilmselt täpselt niisama tige kui mõni naine. Aguri lausest ilmneb selgesti, et vanema naisega käib iseenestmõistetavalt kaasa närune palk.

Nii Agur kui Aaviksoo kuuluvad IRLi töökasse "isamaalisesse" ja "äraostmatusse" klubisse. Viimasel aastal on koolidirektorite võimu laindamise üle hoogsalt räägitud ja selles suunas konkreetseid samme asutud. Minu arvates näitab seegi lugu ilmekalt, mis eelis on riiklikult kokkulepitud õpetajate miinimumpalkadel, sest naistel on sellistes oludes endale ise õiglast palka välja nõuda väga keeruline.


Loe lisaks:
Mehed kooli tagasi!
Õpetaja kui priitahtlik pritsumees!
Õpetajate streigi eelõhtul. Rohkem julgust, naised!
Mida arvavad eesti erakonnad alusharidusest?
Naisliikumine Eestis. Marie Reisik 1926.a.

No comments: