Tuesday, September 24, 2013

Õpetajad, hindamispädevus ja riigieksamid

Õpetaja ja riigieksam. Soovitan lugeda Bioloogiaõpetajate Ühingu pöördumist aprillist 2013, kus muuhulgas nõutakse riigieksamit loodusteaduslikes ainetes, et tõsta valdkonna mainet. Loodusteadusliku hariduse kvaliteedi, taseme ja maine säilitamiseks peab õpilasel olema võimalus sooritada riigieksamit ka loodusteaduslikes jt põhiainetes.  

Väga asjakohane pöördumine, kus oma arvamus selgelt välja tuuakse. Väga hea, et pöördumine on koos vastustega avalikult nähtav. Juhin siinkohal tähelepanu ka bioloogiaõpetajate kogutud digimaterjalidele, mis on samuti ühingu lehele kokku kogutud. 

Selgub, et õpetajatele endile on riigieksamite korraldamine oluline, kuigi see asetab nii õpetajatele kui õpilastele tohutu pinge ja töökoormuse ning hiljem loob eelduse kõikide koolide edutabeli koostamiseks. Millest tuleneb õpetajate selline jõuline huvi riigieksamite jätkamiseks ja kas see on ainult osade õpetajate seisukoht? 

Otsustasin vaadata läbi meie õpetajate esindusorganisatsioonide kodulehed, et selles küsimuses selgust saada:

Õpetajate Liidu lehelt nende arvamust antud küsimuses ei leia. Üldse on sellel uuel lehel raske midagi enamat kui liikmed ja juhatus kätte leida.  

Seevastu Haridustöötajate Liidu pöördumine on kättesaadav, kuid riigieksamite kohta ma midagi ei leidnud. Haridustöötajate liit teeb ettepanekuid õpetajate ametiühinguga ja pedagoogilisse arutelusse sekkub vähem. Tuleb märkida, et Haridustöötajate Liidu leht on tõesti paremaks muutunud.

Näib, et õpetajad ei ole selles osas ühel meelel või nende esindusorganisatsioonid on taas tukkuvas asendis. 
 
Kuna elame ajastul, kus poliitilisi otsuseid tuleb põhjendada, siis lugesin ka HTMi põhikooli efektiivsuse uuringu raportit, mille põhjalt pidanuks uued seadused justkui välja kasvama. Uuringut juhtis Aaro Toomela. Selles uuringus märgitakse muuhulgas:

...et tegevõpetajad pole tihti kompetentsed õpilaste teadmisi ja oskusi hindama rääkimata õpilaste arengupotentsiaali hindamisest. 

Kas siit tuleneb üldiste riigieksamite vajadus? Meie õpetajatel lihtsalt puudub hindamispädevus, "rääkimata" arengupotentsiaali hindamispädevusest.  Aaro Toomela uurimisgrupp leiab, et see on õppekava koostajate probleem. Lahendusena pakutakse, et õpetajate hindamispädevuste puudumise peaks lahendama õppekava kaudu.

Aga just sellist kompetentsust [õpilaste teadmiste ja oskuste hindamise kompetents ja arengupotentsiaali hindamise kompetents E.T.] peavad valdama õppekava koostajad. Praegu kehtiv õppekava sisaldab võimatuid nõudmisi laste arengupotentsiaalile. Taolised nõudmised oleksid tõenäoliselt arengupsühholoogia teadmistega välditavad. Projekti tulemused osutavad, et õppekava koostajad pole kas selliseid teadmisi omanud või on neid ignoreerinud. 

Toomela meeskond leiab, et õpetajate kesiste hindamispädevuste põhjusteks on mitte õpetajate kesine tase vaid meie õpetajahariduse puudujäägid.

Osaliselt on probleem juba esmataseme õpetajakoolituses—selles näiteks ei sisaldu piisavalt kaasaegsel tasemel arengupsühholoogia ja psühhomeetria käsitlusi, mis võimaldaksid kasutusele võtta projekti esimeses põhijärelduses mainitud kujundava hindamise mõõtvahendeid ning oskusi nende vahendite tulemusi kasutada. Teisisõnu—hinnates õpetajakoolituse sisu vastavust teadmistega, mis õpetajatel meie uuringu alusel puuduvad saame väita, et probleemid on olulisel määral seotud õpetajate ettevalmistamisega, mitte õpetajate endi tasemega. Õpetajad valdavad seda, mida neile on õpetatud kuid ei valda neid teadmisi, mida kaasaegsed teadmised laste arengust võimaldavad teada. Sest neid teadmisi neile piisavas mahus ja sügavusega ei õpetata. 
 
Lisaks kritiseeritakse ka täienduskoolituse süsteemi ja tehakse ettepanekuid täienduskoolituse vabaturu reguleerimiseks. Vastavad muudatused on tänaseks täiendkoolituses juba ka ellu viidud. Kas koolituste hulgas on ka sellised, mis õpetajate hindamispädevusi kuidagi viisi parandada suudavad, seda ilmselt oskavad täiendkoolituse inimesed ise paremini öelda.

Meie uuringutest selgunud puudused õpetajate ettevalmistuses osutavad, et otstarbekas on osa täiendkoolitust korraldada keskselt reguleeritud süstemaatiliselt uusi kasvatusteaduslikke suundumusi katvate kursustena, mis võiksid olla õpetajatele teatud perioodide järel kohustuslikuks täiendkoolituse osaks. Süstemaatilisse täiendkoolitusse investeerimine võiks olla efektiivseks kooliefektiivsuse ressursside kasutamise viisiks. 

Uuringu koostamisest on nüüd juba mõned head aastad. Kas olukord on paremuse poole liikunud? 

No comments: