Monday, October 28, 2013

Mis maksab digitiigri kool?

Tänane digiuudis.

Hiljuti küsisin jätkuks riigikontrolli kriitikale haridusinvesteeringute teemal, kui palju investeeritakse aastas tiigerriigis Eestis digiõppesse?

Näiteks Rootsi investeerib aastas 1770 rootsi krooni õpilase kohta hardwear´i (arvutid jms masinapark), samal ajal digiõppe programmidesse 27 krooni.  Mõtlemiskoht.





Loe lisaks

HTM ei ole hea peremees
Koonderdame taaskord laste arvelt?
Õpetajad ja hindamispädevus
Hea uus õppetava
HP, Intel, Microsoft, Pearson, Promethean, Cisco õpetavad suletud uste taga 60 riigi haridusministreid

Friday, October 18, 2013

Keskerakond, IRL ja Reform korruptsioonis probleemi ei näe



Eile avaldas Delfi esmase ülevaate ühingu Korruptsioonivaba Eesti korraldatud üleriigilise küsitlusele vastajate arvudest. Artiklist selgub, et peaaegu kõik ankeedi saanud IRLi, Reformierakonna ja Keskerakonna kandidaadid jätsid sellele vastamata. IRList vastas kaks, Keskerakonnast üks ja Reformierakonnast saabus ühingule samuti üks vastus. Reformierakondlase vastus kõlas alljärgnevalt:
"Mina ei näe probleemi! Kuna probleemi ei näe, siis pole ka lahendust pakkuda!" 
(kirjapilt muutmata)

Jaanus Tehver ühingust Korruptsioonivaba Eesti kommenteerib vastajate vähesust alljärgnevalt:
„Asjaolu, et vastamise aktiivsus oli äärmiselt madal eriti erakondade esindajate osas, välja arvatud SDE, näitab ühingu hinnangul ühelt poolt erakondade üleolevat suhtumist kodanikuühiskonda. Teisalt näitab passiivsus seda, et parteid kas ei pea korruptsiooniga võitlemist piisavalt oluliseks või ei oma selles valdkonnas selgeid seisukohti.“

Sarnaselt ühinguga Korruptsioonivaba Eesti olen mina saatnud kirjad kõikide parteide esindajatele ja parteide peakorteritesse küsides nende seisukohtade haridusküsimustes. Esimene kord vastas SDE pealiskaudsete lausete ja esmaste teesidega. Seekordsele kirjale, mis eelnes praegusetele valimistele ja saadeti välja rohkem kui 30 päeva tagasi, pole tänaseks veel ühtegi vastust saabunud. 

Jälgides Eesti hariduspoliitilisi arenguid, pean tõdema, et minu arvates on sama kurb olukord, kui korruptsiooniga võitlemisel, ka haridusvaldkonnas. Esiteks ei ole enamusel huvi haridusprobleemidega tegelemiseks, koolide ja lasteaedade mured on poliitikutele teise- või isegi kolmandajärgulised. Huvipuudusest tulenevalt ei ole pea ühelgi parteil mingit konkreetsemat läbimõeldud visiooni, mida oma valijaskonnale esitada või kuhu suunas oma poliitilistes valikutes liikuda. Kuna teema ei ole justkui oluline, siis põhimõtteliselt puuduvad meil professionaalsed hariduspoliitikud ja välja töötatud hariduspoliitika suunad. Selle asemel on areenile lükatud või hüpanud inimesed, kes justkui tegelevad aeg-ajalt haridusküsimustega, sest keegi ju peab ka selles valdkonnas midagi arvama. Tulemuseks on, et sahmitakse siia ja sinna nägemata suuremat pilti, omamata täielikku arusaama, mis asja tegelikult aetakse, jäljendatakse kohmakalt naabreid. Kahjuks kaasneb pelgalt võimuahnusele rajatud poliitilise käitumislaadiga võimatus dialoogiks avalikkusega, sest dialoogilises suhtes saavad kohtuda ainult need, kellel on midagi öelda, kellel on tahe õppida ja kuulata, üheskoos midagi teha, kes on avatud ja austavad oma kaasinimesi. Suurema osa Eesti poliitilise eliidi tänane moraalne tase (rääkimata erialasest pädevusest) avalikkusega võrdväärset suhtlemist kahjuks ei võimalda. 


Loe lisaks

Mida arvavad Eesti erakonnad alusharidusküsimustes
Sotsid räägivad lasteaiast, kas loosungid või sisu? 
Hariduspoliitika alused I KE ja RE haridusest
Hariduspoliitika alused II demagoogia meistriklass
Hariduspoliitika ja sisulised küsimused

Hariduspoliitika alused II, demagoogia meistriklass

Kirjutasin täna hommikul hariduslisti üleskutse ühiselt meie hariduspoliitika üle mõtisklemiseks. Alguse sai idee juba varasematel kordadel, kui analüüsisin paari avaldatud hariduspoliitilist võtmeteksti (blogis kättesaadav pealkirja all Hariduspoliitika alused I). Teema on aga endiselt väga vähe edasi liikunud. Mina tahaksin seekord töötada videomaterjaliga ja vaadata haridusminister Aaviksoo aruandmist Riigkogus, mais 2013. Toon oma listikirja täismahus.

Tere!

Milleks muretseda tasalülitamise või vaigistamise pärast, kui Youtubis või Vimeos saab oma loenguid üles panna igaüks? Igaühel on kasvõi homme hommikust alates võimalik Eesti rahvast valgustama hakata, ilma et keegi kolmas saaks sellisele tegevusele kätt ette panna (kui tegemist on ikka seaduse piiridesse jäävate valgustusideedega).

Näiteks "hariduspoliitika" märksõnaga tuleb youtubis esimesena välja alljärgnev õppevideo:

Riigikogu infotund mais 2013  



Tänaseks on videol olnud ainult 5 vaatajat, alates 19. minutist alates esineb haridusminister Jaak Aaviksoo, räägitakse õpetajate palkadest ja uutest seaduste muudatustest. Videole on lisatud ka stenogramm nendele, kes tekstiga töötada eelistavad.

Ehk võtaksime koos ja analüüsiksime haridusministri Aaviksoo argumente? See on poliitilise demagoogia meistriklassi taseme harjutus. Kutsun kõiki haridushuvilisi kaasamõtlema ja süvenema! Lõpuni seekord ma ise puust ja punaseks enam ei tee.

Käsitlevateks teemadeks:
Õpetajate palk
Õpetajate töötingimused ja kvalifikatsioon
Tugiteenused koolis

Vaadake küsimusi ja vastaja argumente. Millisel moel Aaviksoo ründavale küsimusel vastab? Kas iseloomulikuks on dialoog ning arutelu või kirjeldab vastajaid/küsijaid pigem monoloogilisus? Kuidas mõjutab selline arupärimise laad demokraatia arengut Eestis?

Kommentaariks:
Siin videos on näha, kellele teema huvi pakub ja milliseid küsimusi ja vastuseid kuulda saab. IRLi haridusminister pooldab õpetajate palgarahade suunamist õpetajate palkadeks nii, et omavalitsused peavad kõik ülejäänu (tugiteenused jm) oma õlgadele võtma ilma riigilt selleks tuge saamata. Samas on erikoolide sulgemisega tekkinud olukord, kus erivajadustega lapsed on sageli integreeritud tavakoolidesse, seega vajadus tugipersonali järele on täna varasemast suurem.

Teisalt pean tõdema, et mul on suur rõõm kuulda, et Aaviksoo vähemalt sõnades nii südilt õpetajate palgatõusu taotleb ja ka teisi samas suunas kaasamõtlema õhutab. Eesmärgiks olevat 20% Eesti keskmisest palgast kõrgem palk. Samas ei maksa unustada, et poliitika on imeline muinasjutumaastik, kus kehtivad täiesti teistsugused reeglid kui "päriselus". Valimiste lähenemine teeb valitsejad leebeteks kommionudeks, kes laserite paistel oma linnale hällilaule laulavad või õpetajate palgavõitluses esimesi ridu täidavad. Kui oleks tõsi, et kõik kui ühel meelel õpetajate palka tõsta tahavad, siis miks see tänaseks juba tõstetud ei ole? Viimane lubadus oli 800 eurot. See on ju keskmisest rohkem 100 euro kaugusel...

Mailis Reps Keskerakonnast tundub end haridusküsimustega päris hästi kursis hoidvat. Märkan tema arupärimisi juba mitmendat korda. Sotside hulgas sarnast ärksust seekord ei olnud ja reformikatel pole haridusküsimustes juba aastaid üleüldse seisukohti.

Niisiis vaadake video läbi ja jälgige tähelepanelikult. Järgmisel korral juba uus video ja uued mõtted...


Loe lisaks:

Hariduspoliitika alused I. Urve Läänemets ja Jaak Aaviksoo
Hariduspoliitika alused III. Valija usaldusest
Gümnaasiumireform ehk kuidas Eestis koolide kinnipanemisega haridust parandati

Thursday, October 17, 2013

HTM ei ole hea peremees



Täna sattus minu kätte väga huvitav uus dokument Riigikontrolli auditist, mis ei kiida heaks haridusvaldkonna majandamist ja teeb ettepaneku riigikoolide võrgu korrastamiseks. Dokumendi pealkiri "Haridusinvesteeringute juhtimine" on pisut eksitav, sest käsitlemist leiavad ainult riigi kinnisvarasse investeeritud sajad miljonid.   

Riigikontrolli kodulehelt:
Haridusministeeriumis ei ole strateegilised arengukavad lõpuni välja töötatud, mistõttu ministeerium ei ole saanud investeerimisotsuseid langetades lähtuda pikaajalistest eesmärkidest. Puuduvad ka selged hindamiskriteeriumid, mille alusel investeerimisotsuseid teha. Samuti pole otsustusprotsess korralikult dokumenteeritud. Seetõttu on nii avalikkusele, investeeringu taotlejatele kui ka Haridusministeeriumile endale mitmel juhul ebaselge, millistest põhimõtetest lähtudes otsustatakse investeeringute saajad. Avalikult investeerimisotsuseid üldjuhul ei põhjendata. 
Tehakse ettepanek hoonetevõrgu optimeerimiseks, investeerimisotsuste läbipaistavamaks muutmiseks. Postimehes kommenteerib spetsialist Tarmo Olgo auditi tulemusi:
«Kahju on, et kõige enam on tegematajätmisi hariduslike erivajadustega laste koolimajade puhul, olgugi et tegemist on ühiskonna ühe kõige enam hoolitsust, kaitset ja tähelepanu vajava osaga.»
Siit selgub must-valgelt tõsiasi, mis rahval ammu teada - riik on investeeringute juhtimisel halb peremees ja eriliselt halvasti koheldakse kõige nõrgemaid. Miks imestada, et meil ei jätku usku ja usaldust uue riigigümnaasiumisüsteemi edusse? Omakandi külakoolil hoitakse ikka katus peal, aga kaugel eemal asuvad "teiste" mured on võimumeestele ikka väga kauge teema...

Kuidas saavutada suurem kuluefektiivsus haridusministeeriumi sees? Kuhu edasi?

Mina igatahes vaataksin senisest palju kriitilisemal pilgul investeeringuid e-õppe arendamisse ja muu IKT-sektoriga seonduvaid kulutusi koolides ja riigitasemel nii edasi- kui tagasivaatavate analüüside näol. Neid analüüse käesolevas auditis kahjuks käsitletud ei ole, kuigi tegemist on samuti väga olulise suurusjärguga summaga ja meile strateegiliselt nii tähtsa valdkonnaga.

Osalesin eile rahvusvahelisel webinaril "Beyond the LMS", kus värske PhD Mart Laanpere rääkis Eesti e-õppe ajaloost ja arengutest "digital learning ecosystems" võtmes. Põhimõtteliselt leiab Laanpere, et nüüd liigutakse edasi kasutajasõbralikuma ja kasutajakesksema digiõppe suunas, mis ühtlasi tähendab kõigile tuttava tasuta tarkvara kaasamist (blogid, slideshare jne vimeo ja youtube) õppetöösse ja suuremat paindlikkust vormides. Minu arvates väga õiges suunas liigutakse... Mart Laanpere tekitas tohutult elevust ja huvi tema töö ja Eesti e-arengute vastu oli suur.

Samas tahaks küsida, mida tähendab see tore "mainekujundusprojekt" meie koolidele rahalises mõttes ja eelkõige Eesti hariduseelarvele lähi- ja pikaajalises vaates? Kas meil on täna võimalik kusagilt näha hariduskulutuste proportsioone  ajalises perspektiivis, mis sisaldaks ka IKTle otselt ja kaudselt (koolitused, konverentsid, materjalid, promoüritused, õppereisid jne jne) tehtud kulutusi? Mina seda allikat ei tea ja HTMi kodulehelt ei leia.

Tahaksin teada, kas HTM ametnikel endil on ülevaade, kui suures mahus kulub haridusraha e-tiigri elushoidmisele ja millised on edasised investeeringuplaanid? Kas täna Indias e-hüppav haridusminister ise teab, mis selline tore hüppamine riigile maksma on läinud?





Loe lisaks:

Hariduspoliitika ja sisulised küsimused
Erakoolid Eestis 1.sept 2013.
Gümnaasiumireform ehk kuidas koolide sulgemisega Eestis haridusreformi tehti
Kas Toomas H.Ilves toetab õpetajate streiki?

Haridusränne ja tõmbekeskused

Ma olen juba varasemaltki haridusrändest kirjutanud, kirjutan veelkord.

Euroopa Liidus on koos tööjõu vaba liikumisega tekkinud ka paralleelne liikumine, mida võiks nimetada haridusrändeks (kindlasti on ka olemas terviseränne). Praeguseni ei ole mul teada ühtegi teadusuuringut, mis selle küsimusega tegeleks laste koolihariduse tähenduses. Ilmselt ei ole liikumine piisavalt märkimisväärne või seda trendi suudeta praeguste statistikamõõdikutega tööjõuliikumisest eristada. Võib-olla ei ole ma vastaval teemal veel piisavalt informeeritud.

Praktilisi näiteid seevastu on tuua mitmeid. Rootsis olen kohanud sakslasi, kes kolivad Rootsi või Inglismaale või ka näiteks kirjutavad end sisse Poola, et kasutada sealset koduõppe seaduslikku võimalust, et oma lapsi ise kodus õpetada. Eriti rahulolematuid, aktiivseid ja rahvusvaheliselt väga liikuvaid lapsevanemaid olen kohanudki peamiselt endiste ida-sakslaste hulgas ja Ida-Euroopas laiemalt.

Soome haridusminister rääkis Eestis käies trendist, kus kinnisvara hinnad parimate koolide juures hakkavad tõusma. Tema toodud analüüsid jäid ühe riigi piiride sisse. Ilmselt oleks tulemus veelgi huvitavam, kui suudaksime seda nähtust analüüsida riigipiiride üleselt. Olen kohanud mitmeid ettevõtlikke peresid, kes oma elukoha valivadki kooli järgi, sealjuures ei ole riigipiirid enam eriliseks takistuseks. Lapsevanemad ei vali ka mitte ainult Euroopa piirides, vaid eelistatud riigiks võib saada ka näiteks USA. Tekivad või õigemini ongi juba tekkinud rahvusvahelised "haridustõmbekeskused", mille ümber koonduvad ühesuguste väärtustega inimesed üle maailma.

Minul statistilised andmed puuduvad, küll olen teinud esimesed intervjuud lapsevanematega, kes on oma lapsed mõnest välisriigist ajutiselt või pikemaks ajaks Solviki toonud või mõtlevad selle peale. Ilmselt kogun neid andmeid edasi, kas sellest midagi konkreetset sünnib, seda ei oska lubada. Teemasid, millega töötada on paraku ülekülluses ja kusagil tuleb tõmmata piir.


Esimene kirjutis "hariduspagulusest" ilmus 2009. Õpetajate Lehes.
2011. ilmus Päevalehes artikkel eurovaeslastest ehk nendest lastest, kelle vanemad on ära. 

Thursday, October 10, 2013

Kui kaugele saab valimisreklaamiga minna ehk Tallinnas ei olegi midagi valida

Meenub moodne vanasõna: Valimine on võitlus, milles vahendeid ei valita. Mõned päevad on veel jäänud enne seekordseid kohaliku omavalitsuse valimisi. Propaganda kurdistab kõrvu ja läheb järjest nürimeelsemaks.

Eriliselt kurvaks teeb seekord Tallinna linnavõimu ümber toimuv sebimine. Kes ründab vastast igal võimalikul viisil, kes leiutab uusi PR trikke, kes kulutab hunnikute viisi maksumaksja rahasid mõtetuteks reklaamideks...

Eelnevalt on võitnud tähelepanu E.N.Kross, kes lennutas Savisaare reklaamilõikude vahele õhusõidukeid ja nüüd liigub meedias tema memo julgeolekujõududele hoiatuseks. Tundub ebaprofessionaalne ja raske on seetõttu seda kandidaati tõsiselt võtta. Samas on selle mehe kohta üldse vähe teada, vikipeediast võib lugeda tema ebaväärikatest ettevõtmistest raudtee erastamisel ja pildiskandaaliga seotult. IRLi linnapea kandidaadiks oleks minu hinnangul võinud esitada hoopis Liisa Pakosta. Kahju, et seekord niimoodi!

Linnapea Savisaar ise on naeruvääristanud end olematuks mitmesuguste koerapissitamise ja lastele või vanuritele mõeldud mänguplatside, asfaldilõikude jms piduliku avamisega. Tema renomee on juba aastaid alla igasugust mõistuse piiri ja seega valikuna juba algusest peale välistatud. Ilmselt peetakse Savisaart asendamatuks ja seega ei hakka ka mina liialt pingutama, et keskerakondlastele asjalikumat linnapeakandidaati välja pakkuda.

Vaba Isamaaline Kodanik pakub linnapeakandidaadiks Aasmäed, kes juba enne võimule pääsemist on ennast läbi aastate järjekindlalt kompromiteerinud. Arusaamatuks jääb, kuidas sellised inimesed Eestis väikeste vaheaegade järel ikka ja jälle pinnale tõusevad. Ilmselt on inimmälu mõne arvates ikka kesisem haugi omast. Minu arvates oleks tulnud välja käia Brit Kerbo kandidatuur, sest sellisel juhul oleks sellel uuel nimekirjal vähemalt mingigi shanss olnud. Nüüd on nad samasugused kui ülejäänud so ebahuvitavad.

Sotside kandidaadiks on endine miilits ja jälitaja (ilusa nimega KGB töötaja?) Anvelt, kes hiljem on õppinud ümber ja nüüd on alates 2010 aastast sotsiaaldemokraat. Ei ole samuti nagu minu esimene valik, pigem nagu ikka viimane võimalus. Midagi erilist temalt kuulnud ei ole. Nähtamatu luuraja.

Tänase päeva nael on siiski Randpere, kes ületas igasuguse hea maitse piirid oma masendavalt seksistliku reklaamiga lehel flashime.ee. Mees on saanud põhjaliku propagandakooli juba nõukajal ja teab kuidas populaarsust võita... Lehel poseerib mees kamba lahtiriietumiseks valmis modellidega. Naised avavad oma hommikumantlite hõlmad justkui alasti protestiks ja hõlmade vahelt ilmuvad kollased reformierakonna särgid kirjaga: Flashime Randpere linnapeaks!.

Sõnum on lihtne: Eesti naine on avalikult müügiks ja niipea, kui Randpere ütleb, võtavad neiud särgid seljast. Mis on sellel kõigel tegemist Tallinna linnavõimuga, jääb pealtvaatajale arusaamatuks. Üleüldse on Randpere kandidaat Tallinna linnapeaks imestamist väärt, ilmselt on Reformierakonnas viimasel ajal pink nii lühikeseks jäänud. Tekib küsimus, kes on üldse Reformierakonna naisliikmed ja kuidas nad Randpere reklaami oma valijatele selgitavad?

Tunnen südamest kaasa kõikidele tallinlastele, kes sellistes tingimustes oma valiku tegema peavad. Raske on leppida mõttega, et niisuguste inimeste kätte lähebki Eesti pealinnas võim ja siis on jälle neli aastat ootamist, et midagi muutuda saaks. Minu arvates on Tallinna valimistega seotult juba kõik mõistuspärased ja hea maitse piirid ületatud. Kavatsen end Eesti meediast mõneks ajaks välja lülitada.  Enam ma ei imesta, kui Savisaar taaskord linnapeana jätkab, sest näib, et veidigi  väärikamat kandidaati Tallinna poliitiliselt aktiivsete elanike hulgast ei suudeta tõepoolest üheski parteis välja pakkuda...

Wednesday, October 09, 2013

inimene ja kollektiiv

Paar nädalat intensiivset arvutist eemal viibimist ja arutelud on täielikult muutunud. Imeline koht see sotsiaalmeedia! Loen tagant järele ja loen huviga. Hariduslistis on Reet ja Mariie astunud väga huvitavasse avatud dialoogi, mida sealses listis võiks pidada täitsa uueks tasemeks. Kaks naist vaatavad teineteisele otsa ja kõnelevad asjadest omal moel.

Reet kommenteerib Mariie mõttekäiku: Ma ei oska miskit kosta selle ootamatult karmi seisukoha suhtes, et  "Ise peame õppima end hoidma, ise tuleb oma väärtushinnangud  paika panna ja nende järgi elada".... aga ma tean, et paljudel noortel on suuri probleeme armastada iseennast. Egas buliimia ning anoreksia viirushaigused ole.

Lugedes seda kommentaari kõrvalt, tundub, et Reet näebki pigem teiste probleeme. Ta mõtleb teise murest, mõtleb iseendast väljaspool ja eemale. Õpetajad on ju enamasti hoolitsejad ja head inimesed, kes hommikul kooli jõudes unustavad oma minimaalse töötasu ja ületundide arvu, sest lapsed ju vajavad neid. Õpetajad on harjunud "head" ja "sõnakuulelikud" olema, nad on harjunud ka võimu suhtes nähtamatud ja vaikivad olema.

Tiiu Kuurme ettekanne Tartu soouuringute konverentsil, mis toimus eelmise nädala lõpus, oli ilmekas. Intervjuudest õpetajatega tõi Tiiu välja tsitaate, mis panevad lihtsalt imestusest pead vangutama. 

"Poistele ei saa samamoodi asju seletada, kui tüdrukutele, sest poiste hulgas on väga palju praktilise intelligentsusega inimesi. Tüdrukud võivad lahendada päheõpitud valemi järgi mingisuguseid tühje reegleid. Ja vat siis, kui ta lahendab ära ülesande ja saab koolistaadioni pikkuseks 400 kilomeetrit - siis on ta täiesti rahul."  

Seega tüdrukud ei ole ratsionaalsed olendid, nad ongi sellised udupead, kes millestki tegelikult aru ei saa. Nad kasvatatakse väljastpoolsete reeglite järgi oma elu sättima, sest ise nad midagi ju otsustada ei suuda. Nii juhtubki, et õpetajateks saanud tublid naised on harjunud vaikides reeglitele alluma ja kellegi tase tahte järgi (koolijuht, koolipoisid, minister jne) painduma.  
   
Mariie kirjutab hariduslistis: Ma arvan, et mida vaimselt terviklikum on iga grupi liige, seda kõrgemal tasemel saab funktsioneerida kogu grupp. Ikka üksikult üldisele, mitte vastupidi. 

Eesti tänast hariduspilti vaadeldes võiks väita, et massiline vindumine on viinud olukorrani, kus terviklikke ja rahuldatud baasvajadustega ennast teostavaid isiksusi kohtab (kooli)keskkonnas järjest vähem. Sooline vägivald (Tiiu Kuurme kasutas seda mõistet Tartus) on viinud selleni, et kõigil on halb olla. Eesti koolis ei austata inimest, kummardatakse bürokratiseerinud süsteemi ja hegemoonilist maskuliinset korda, mis muideks diskrimineerib ka korrale sobimatuid "normist hälbivaid" mehi nt venelased, homod, puuetega mehed, humanitaarid jne, ning leiab väljenduse muuhulgas hiljuti avaldatud eksamite pingeridades. Nii juhtubki, et harmoonilised ja hästi funktsioneerivad grupid on koolis pigem erandiks kui reegliks ja Mariie tsitaat tundub täiesti ebahuvitavana, võib-olla paljudele süsteemis olijatele jääb see täiesti arusaamatuks. 

Kas tänapäeva inimene on vabatahtlikult muutunud massiks, taandanud end eraldiseisva isiksuse staatusest? Kuhu edasi? 

22. oktoobril teen Tallinnas töötuba

Maria Tilk korraldab oktoobris rahvusvahelise hariduskonverentsi ja kutsus ka mind töötuba tegema. Kuna informatsiooni selle ürituse kohta on keeruline kätte saada, siis otsustasin konverentsi kava siia üles riputada. Kohtumiseni Tallinnas!

VII Balti teaduslik-rakenduslik konverents “Erinevad teed ja võimalused 
inimkeskseks hariduseks”

Tallinn, Tallinna Ülikool, Kasvatusteaduste instituut
21.-22.oktoober 2013

Konverentsi organiseerijad:
Tallinna Ülikool, Kasvatusteaduste instituut
Eesti humaanse pedagoogika ühiskondlik keskus
Lasnamäe Lastekeskus

Konverentsi töökeeled: vene, eesti ja soome keel. Konverentsist osavõtjad saavad Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste instituudi sertifikaadi. Osavõtumaks: 50 EUR, TÜ üliõpilastele tasuta. Registreerimiseks kirjuta Kasvatusteaduste instituudile.

Konverentsi programm

21.oktoober 2013

10.00 – 10.15. Avamine. Tervitused
10.15 - 11.00 Videotervitus Ś.Amonaśvililt.
Marina `Siśova (Venemaa) “Õpetaja kui humaanse pedagoogika looja” 
11.00 – 11.45 Jarno Paalasmaa (Soome) “Miks ja kuidas peaks kool muutuma. Alternatiivpedagoogika nägemus”
11.45 – 12.30 Villu Mengel (Eesti)“Õpetamis-, õppimis- ja kasvatuskäsitlus”
12.30 - 12.45 Kohvipaus
12.45 – 14.00 I.Stulpiniene (Leedu) paneel-meistriklass “”Elu õppetunnid füüsikatundides”. 
14.00 – 15.00 Lõuna
15.00 - 16.30 Meistriklassid (paralleelselt)
1.Vilija `Zalene (Leedu) “Kaasaja õpetaja vaimutule allikad” 
2.Jelena Paśkovskaja (Läti) “Vaimsuse ja loovuse arendamine algklasside õpilastel” 
3. M. Abramova “Õpetaja looming kirjaliku ja suulise tegevuse protsessis”
4.Marina Korinevskaja (Leedu) “Kohtumised saatuste ristteedel” 5.Alevtina Mõlnikova, Olga Prohorenko (Eesti) “Võrrelgem oma tegevust isade ideaalidega”
6. Jarno Paalasmaa (Soome) “Soome kooli edutegurid.”

22.oktoober

10.00 – 10.30 M.Tilk “Humaanse pedagoogika ideed läbi ajaloo”
10.30 – 11.00 T.Kuurme “Kool on kui katkiläinud binokkel. Üliõpilaste metafoorid kogetud ja soovitud koolist”.
11.00 - 11.30 R.Raus “Ökoloogiline, holistiline paradigma hariduses ja selle avaldumine õpetajate arusaamades”
11.30 - 12.00 R.Keskinen (Soome) (ettekande pealkiri täpsustamisel)
12.00 – 12.15 Kohvipaus 
12.15 – 13.45 Vera Akimova (Venemaa) paneel-meisterklass “Humaanse pedagoogika hologramm-printsiibid”
13.45 – 14.30 Lõuna
14.30 - 16.00 Meistriklassid (paralleelselt)
1. Natalja Novikova (Läti) “Koostöö on inimlikkuse kroon”
2. Ivi Kukk ja Siiri Siska (Eesti) “Projektitöö klassiõpetaja töös” 
3. Sirje Klaos (Eesti)“Loovus ja looming kaasaegses digihariduses läbi 
õpetaja/õpilase pilgu”.
4. Evelin Tamm (Eesti) “Intuitiivpedagoogikast” 
5. Amino Põldaru (pealkiri täpsustamisel)
6. Ene-Silvia Sarv (Eesti) “ Koolirõõm, koolikliima”
16.00 –16.30 Sertifikaatide kätteandmine. Konverentsi lõpetamine.