Friday, October 18, 2013

Hariduspoliitika alused II, demagoogia meistriklass

Kirjutasin täna hommikul hariduslisti üleskutse ühiselt meie hariduspoliitika üle mõtisklemiseks. Alguse sai idee juba varasematel kordadel, kui analüüsisin paari avaldatud hariduspoliitilist võtmeteksti (blogis kättesaadav pealkirja all Hariduspoliitika alused I). Teema on aga endiselt väga vähe edasi liikunud. Mina tahaksin seekord töötada videomaterjaliga ja vaadata haridusminister Aaviksoo aruandmist Riigkogus, mais 2013. Toon oma listikirja täismahus.

Tere!

Milleks muretseda tasalülitamise või vaigistamise pärast, kui Youtubis või Vimeos saab oma loenguid üles panna igaüks? Igaühel on kasvõi homme hommikust alates võimalik Eesti rahvast valgustama hakata, ilma et keegi kolmas saaks sellisele tegevusele kätt ette panna (kui tegemist on ikka seaduse piiridesse jäävate valgustusideedega).

Näiteks "hariduspoliitika" märksõnaga tuleb youtubis esimesena välja alljärgnev õppevideo:

Riigikogu infotund mais 2013  



Tänaseks on videol olnud ainult 5 vaatajat, alates 19. minutist alates esineb haridusminister Jaak Aaviksoo, räägitakse õpetajate palkadest ja uutest seaduste muudatustest. Videole on lisatud ka stenogramm nendele, kes tekstiga töötada eelistavad.

Ehk võtaksime koos ja analüüsiksime haridusministri Aaviksoo argumente? See on poliitilise demagoogia meistriklassi taseme harjutus. Kutsun kõiki haridushuvilisi kaasamõtlema ja süvenema! Lõpuni seekord ma ise puust ja punaseks enam ei tee.

Käsitlevateks teemadeks:
Õpetajate palk
Õpetajate töötingimused ja kvalifikatsioon
Tugiteenused koolis

Vaadake küsimusi ja vastaja argumente. Millisel moel Aaviksoo ründavale küsimusel vastab? Kas iseloomulikuks on dialoog ning arutelu või kirjeldab vastajaid/küsijaid pigem monoloogilisus? Kuidas mõjutab selline arupärimise laad demokraatia arengut Eestis?

Kommentaariks:
Siin videos on näha, kellele teema huvi pakub ja milliseid küsimusi ja vastuseid kuulda saab. IRLi haridusminister pooldab õpetajate palgarahade suunamist õpetajate palkadeks nii, et omavalitsused peavad kõik ülejäänu (tugiteenused jm) oma õlgadele võtma ilma riigilt selleks tuge saamata. Samas on erikoolide sulgemisega tekkinud olukord, kus erivajadustega lapsed on sageli integreeritud tavakoolidesse, seega vajadus tugipersonali järele on täna varasemast suurem.

Teisalt pean tõdema, et mul on suur rõõm kuulda, et Aaviksoo vähemalt sõnades nii südilt õpetajate palgatõusu taotleb ja ka teisi samas suunas kaasamõtlema õhutab. Eesmärgiks olevat 20% Eesti keskmisest palgast kõrgem palk. Samas ei maksa unustada, et poliitika on imeline muinasjutumaastik, kus kehtivad täiesti teistsugused reeglid kui "päriselus". Valimiste lähenemine teeb valitsejad leebeteks kommionudeks, kes laserite paistel oma linnale hällilaule laulavad või õpetajate palgavõitluses esimesi ridu täidavad. Kui oleks tõsi, et kõik kui ühel meelel õpetajate palka tõsta tahavad, siis miks see tänaseks juba tõstetud ei ole? Viimane lubadus oli 800 eurot. See on ju keskmisest rohkem 100 euro kaugusel...

Mailis Reps Keskerakonnast tundub end haridusküsimustega päris hästi kursis hoidvat. Märkan tema arupärimisi juba mitmendat korda. Sotside hulgas sarnast ärksust seekord ei olnud ja reformikatel pole haridusküsimustes juba aastaid üleüldse seisukohti.

Niisiis vaadake video läbi ja jälgige tähelepanelikult. Järgmisel korral juba uus video ja uued mõtted...


Loe lisaks:

Hariduspoliitika alused I. Urve Läänemets ja Jaak Aaviksoo
Hariduspoliitika alused III. Valija usaldusest
Gümnaasiumireform ehk kuidas Eestis koolide kinnipanemisega haridust parandati

No comments: