Thursday, October 17, 2013

HTM ei ole hea peremees



Täna sattus minu kätte väga huvitav uus dokument Riigikontrolli auditist, mis ei kiida heaks haridusvaldkonna majandamist ja teeb ettepaneku riigikoolide võrgu korrastamiseks. Dokumendi pealkiri "Haridusinvesteeringute juhtimine" on pisut eksitav, sest käsitlemist leiavad ainult riigi kinnisvarasse investeeritud sajad miljonid.   

Riigikontrolli kodulehelt:
Haridusministeeriumis ei ole strateegilised arengukavad lõpuni välja töötatud, mistõttu ministeerium ei ole saanud investeerimisotsuseid langetades lähtuda pikaajalistest eesmärkidest. Puuduvad ka selged hindamiskriteeriumid, mille alusel investeerimisotsuseid teha. Samuti pole otsustusprotsess korralikult dokumenteeritud. Seetõttu on nii avalikkusele, investeeringu taotlejatele kui ka Haridusministeeriumile endale mitmel juhul ebaselge, millistest põhimõtetest lähtudes otsustatakse investeeringute saajad. Avalikult investeerimisotsuseid üldjuhul ei põhjendata. 
Tehakse ettepanek hoonetevõrgu optimeerimiseks, investeerimisotsuste läbipaistavamaks muutmiseks. Postimehes kommenteerib spetsialist Tarmo Olgo auditi tulemusi:
«Kahju on, et kõige enam on tegematajätmisi hariduslike erivajadustega laste koolimajade puhul, olgugi et tegemist on ühiskonna ühe kõige enam hoolitsust, kaitset ja tähelepanu vajava osaga.»
Siit selgub must-valgelt tõsiasi, mis rahval ammu teada - riik on investeeringute juhtimisel halb peremees ja eriliselt halvasti koheldakse kõige nõrgemaid. Miks imestada, et meil ei jätku usku ja usaldust uue riigigümnaasiumisüsteemi edusse? Omakandi külakoolil hoitakse ikka katus peal, aga kaugel eemal asuvad "teiste" mured on võimumeestele ikka väga kauge teema...

Kuidas saavutada suurem kuluefektiivsus haridusministeeriumi sees? Kuhu edasi?

Mina igatahes vaataksin senisest palju kriitilisemal pilgul investeeringuid e-õppe arendamisse ja muu IKT-sektoriga seonduvaid kulutusi koolides ja riigitasemel nii edasi- kui tagasivaatavate analüüside näol. Neid analüüse käesolevas auditis kahjuks käsitletud ei ole, kuigi tegemist on samuti väga olulise suurusjärguga summaga ja meile strateegiliselt nii tähtsa valdkonnaga.

Osalesin eile rahvusvahelisel webinaril "Beyond the LMS", kus värske PhD Mart Laanpere rääkis Eesti e-õppe ajaloost ja arengutest "digital learning ecosystems" võtmes. Põhimõtteliselt leiab Laanpere, et nüüd liigutakse edasi kasutajasõbralikuma ja kasutajakesksema digiõppe suunas, mis ühtlasi tähendab kõigile tuttava tasuta tarkvara kaasamist (blogid, slideshare jne vimeo ja youtube) õppetöösse ja suuremat paindlikkust vormides. Minu arvates väga õiges suunas liigutakse... Mart Laanpere tekitas tohutult elevust ja huvi tema töö ja Eesti e-arengute vastu oli suur.

Samas tahaks küsida, mida tähendab see tore "mainekujundusprojekt" meie koolidele rahalises mõttes ja eelkõige Eesti hariduseelarvele lähi- ja pikaajalises vaates? Kas meil on täna võimalik kusagilt näha hariduskulutuste proportsioone  ajalises perspektiivis, mis sisaldaks ka IKTle otselt ja kaudselt (koolitused, konverentsid, materjalid, promoüritused, õppereisid jne jne) tehtud kulutusi? Mina seda allikat ei tea ja HTMi kodulehelt ei leia.

Tahaksin teada, kas HTM ametnikel endil on ülevaade, kui suures mahus kulub haridusraha e-tiigri elushoidmisele ja millised on edasised investeeringuplaanid? Kas täna Indias e-hüppav haridusminister ise teab, mis selline tore hüppamine riigile maksma on läinud?





Loe lisaks:

Hariduspoliitika ja sisulised küsimused
Erakoolid Eestis 1.sept 2013.
Gümnaasiumireform ehk kuidas koolide sulgemisega Eestis haridusreformi tehti
Kas Toomas H.Ilves toetab õpetajate streiki?

No comments: