Wednesday, October 09, 2013

inimene ja kollektiiv

Paar nädalat intensiivset arvutist eemal viibimist ja arutelud on täielikult muutunud. Imeline koht see sotsiaalmeedia! Loen tagant järele ja loen huviga. Hariduslistis on Reet ja Mariie astunud väga huvitavasse avatud dialoogi, mida sealses listis võiks pidada täitsa uueks tasemeks. Kaks naist vaatavad teineteisele otsa ja kõnelevad asjadest omal moel.

Reet kommenteerib Mariie mõttekäiku: Ma ei oska miskit kosta selle ootamatult karmi seisukoha suhtes, et  "Ise peame õppima end hoidma, ise tuleb oma väärtushinnangud  paika panna ja nende järgi elada".... aga ma tean, et paljudel noortel on suuri probleeme armastada iseennast. Egas buliimia ning anoreksia viirushaigused ole.

Lugedes seda kommentaari kõrvalt, tundub, et Reet näebki pigem teiste probleeme. Ta mõtleb teise murest, mõtleb iseendast väljaspool ja eemale. Õpetajad on ju enamasti hoolitsejad ja head inimesed, kes hommikul kooli jõudes unustavad oma minimaalse töötasu ja ületundide arvu, sest lapsed ju vajavad neid. Õpetajad on harjunud "head" ja "sõnakuulelikud" olema, nad on harjunud ka võimu suhtes nähtamatud ja vaikivad olema.

Tiiu Kuurme ettekanne Tartu soouuringute konverentsil, mis toimus eelmise nädala lõpus, oli ilmekas. Intervjuudest õpetajatega tõi Tiiu välja tsitaate, mis panevad lihtsalt imestusest pead vangutama. 

"Poistele ei saa samamoodi asju seletada, kui tüdrukutele, sest poiste hulgas on väga palju praktilise intelligentsusega inimesi. Tüdrukud võivad lahendada päheõpitud valemi järgi mingisuguseid tühje reegleid. Ja vat siis, kui ta lahendab ära ülesande ja saab koolistaadioni pikkuseks 400 kilomeetrit - siis on ta täiesti rahul."  

Seega tüdrukud ei ole ratsionaalsed olendid, nad ongi sellised udupead, kes millestki tegelikult aru ei saa. Nad kasvatatakse väljastpoolsete reeglite järgi oma elu sättima, sest ise nad midagi ju otsustada ei suuda. Nii juhtubki, et õpetajateks saanud tublid naised on harjunud vaikides reeglitele alluma ja kellegi tase tahte järgi (koolijuht, koolipoisid, minister jne) painduma.  
   
Mariie kirjutab hariduslistis: Ma arvan, et mida vaimselt terviklikum on iga grupi liige, seda kõrgemal tasemel saab funktsioneerida kogu grupp. Ikka üksikult üldisele, mitte vastupidi. 

Eesti tänast hariduspilti vaadeldes võiks väita, et massiline vindumine on viinud olukorrani, kus terviklikke ja rahuldatud baasvajadustega ennast teostavaid isiksusi kohtab (kooli)keskkonnas järjest vähem. Sooline vägivald (Tiiu Kuurme kasutas seda mõistet Tartus) on viinud selleni, et kõigil on halb olla. Eesti koolis ei austata inimest, kummardatakse bürokratiseerinud süsteemi ja hegemoonilist maskuliinset korda, mis muideks diskrimineerib ka korrale sobimatuid "normist hälbivaid" mehi nt venelased, homod, puuetega mehed, humanitaarid jne, ning leiab väljenduse muuhulgas hiljuti avaldatud eksamite pingeridades. Nii juhtubki, et harmoonilised ja hästi funktsioneerivad grupid on koolis pigem erandiks kui reegliks ja Mariie tsitaat tundub täiesti ebahuvitavana, võib-olla paljudele süsteemis olijatele jääb see täiesti arusaamatuks. 

Kas tänapäeva inimene on vabatahtlikult muutunud massiks, taandanud end eraldiseisva isiksuse staatusest? Kuhu edasi? 

No comments: