Thursday, October 10, 2013

Kui kaugele saab valimisreklaamiga minna ehk Tallinnas ei olegi midagi valida

Meenub moodne vanasõna: Valimine on võitlus, milles vahendeid ei valita. Mõned päevad on veel jäänud enne seekordseid kohaliku omavalitsuse valimisi. Propaganda kurdistab kõrvu ja läheb järjest nürimeelsemaks.

Eriliselt kurvaks teeb seekord Tallinna linnavõimu ümber toimuv sebimine. Kes ründab vastast igal võimalikul viisil, kes leiutab uusi PR trikke, kes kulutab hunnikute viisi maksumaksja rahasid mõtetuteks reklaamideks...

Eelnevalt on võitnud tähelepanu E.N.Kross, kes lennutas Savisaare reklaamilõikude vahele õhusõidukeid ja nüüd liigub meedias tema memo julgeolekujõududele hoiatuseks. Tundub ebaprofessionaalne ja raske on seetõttu seda kandidaati tõsiselt võtta. Samas on selle mehe kohta üldse vähe teada, vikipeediast võib lugeda tema ebaväärikatest ettevõtmistest raudtee erastamisel ja pildiskandaaliga seotult. IRLi linnapea kandidaadiks oleks minu hinnangul võinud esitada hoopis Liisa Pakosta. Kahju, et seekord niimoodi!

Linnapea Savisaar ise on naeruvääristanud end olematuks mitmesuguste koerapissitamise ja lastele või vanuritele mõeldud mänguplatside, asfaldilõikude jms piduliku avamisega. Tema renomee on juba aastaid alla igasugust mõistuse piiri ja seega valikuna juba algusest peale välistatud. Ilmselt peetakse Savisaart asendamatuks ja seega ei hakka ka mina liialt pingutama, et keskerakondlastele asjalikumat linnapeakandidaati välja pakkuda.

Vaba Isamaaline Kodanik pakub linnapeakandidaadiks Aasmäed, kes juba enne võimule pääsemist on ennast läbi aastate järjekindlalt kompromiteerinud. Arusaamatuks jääb, kuidas sellised inimesed Eestis väikeste vaheaegade järel ikka ja jälle pinnale tõusevad. Ilmselt on inimmälu mõne arvates ikka kesisem haugi omast. Minu arvates oleks tulnud välja käia Brit Kerbo kandidatuur, sest sellisel juhul oleks sellel uuel nimekirjal vähemalt mingigi shanss olnud. Nüüd on nad samasugused kui ülejäänud so ebahuvitavad.

Sotside kandidaadiks on endine miilits ja jälitaja (ilusa nimega KGB töötaja?) Anvelt, kes hiljem on õppinud ümber ja nüüd on alates 2010 aastast sotsiaaldemokraat. Ei ole samuti nagu minu esimene valik, pigem nagu ikka viimane võimalus. Midagi erilist temalt kuulnud ei ole. Nähtamatu luuraja.

Tänase päeva nael on siiski Randpere, kes ületas igasuguse hea maitse piirid oma masendavalt seksistliku reklaamiga lehel flashime.ee. Mees on saanud põhjaliku propagandakooli juba nõukajal ja teab kuidas populaarsust võita... Lehel poseerib mees kamba lahtiriietumiseks valmis modellidega. Naised avavad oma hommikumantlite hõlmad justkui alasti protestiks ja hõlmade vahelt ilmuvad kollased reformierakonna särgid kirjaga: Flashime Randpere linnapeaks!.

Sõnum on lihtne: Eesti naine on avalikult müügiks ja niipea, kui Randpere ütleb, võtavad neiud särgid seljast. Mis on sellel kõigel tegemist Tallinna linnavõimuga, jääb pealtvaatajale arusaamatuks. Üleüldse on Randpere kandidaat Tallinna linnapeaks imestamist väärt, ilmselt on Reformierakonnas viimasel ajal pink nii lühikeseks jäänud. Tekib küsimus, kes on üldse Reformierakonna naisliikmed ja kuidas nad Randpere reklaami oma valijatele selgitavad?

Tunnen südamest kaasa kõikidele tallinlastele, kes sellistes tingimustes oma valiku tegema peavad. Raske on leppida mõttega, et niisuguste inimeste kätte lähebki Eesti pealinnas võim ja siis on jälle neli aastat ootamist, et midagi muutuda saaks. Minu arvates on Tallinna valimistega seotult juba kõik mõistuspärased ja hea maitse piirid ületatud. Kavatsen end Eesti meediast mõneks ajaks välja lülitada.  Enam ma ei imesta, kui Savisaar taaskord linnapeana jätkab, sest näib, et veidigi  väärikamat kandidaati Tallinna poliitiliselt aktiivsete elanike hulgast ei suudeta tõepoolest üheski parteis välja pakkuda...

No comments: