Friday, November 08, 2013

Hariduspoliitika alused III. Valija usaldusest


Mõni aeg tagasi alustasin tagasihoidliku pedagoogilise initsiatiiviga, mille eesmärgiks on koondada hariduspoliitika õppematerjale ja panna kokku veebikursus, mida soovijad saaksid omas taktis läbida. Täna on juba kolmas õppetund (Hariduspoliitika alused I. Jaak Aaviksoo ja Urve Läänemets, Hariduspoliitika alused II. Demagoogia meistriklass).

Eestit külastas hiljuti Soome haridusminister Krista Kiuru, ta rääkis sotside korraldatud konverentsil Soome haridussüsteemi võtmeteguritest ja tulevikuplaanidest (soovitan tema ettekannet edaspidi vaadata!). Eesti haridusminister Aaviksoo sellele üritusele ei tulnud ja seetõttu kommenteerib ta Õpetajate Lehe vahendusel mõningaid teemasid tagant järele.

Võtan ÕL intervjuust välja paar lõiku, mis näitavad ilmekalt kui suured teadmised on haridusministril ja tema meeskonnal oma valdkonnas toimuvast ja millisel tasemel on arutlemiskultuur tervikuna.

Küsimus haridusminister Jaak Aaviksoole: Soome haridusminister märkis, et nende PISA head tulemused on saavutatud tänu õpetajate professionaalsusele. Kuna Eesti PISA tulemused pole ka pahad, siis võib järeldada, et meiegi õpetajate tase pole halb. Aga kuidas on Eestis õpetajate järelkasvuga? Näiteks füüsikaõpetajaks hakkas TLÜ-s tänavu õppima üks noor ning TÜ-s ei hakanud keegi.

Tuginemine õpetajale ja usaldus õpetaja vastu iseloomustab nii Eesti kui ka Soome haridussüsteemi. Ja Eestis on head õpetajad nagu Soomeski. Oleme ühel meelel, erinevalt paljudest riikidest, et õpetaja peaks olema magistrikraadiga spetsialist, peame ühtmoodi oluliseks kvaliteetset õpetajakoolitust ja täienduskoolitust. Õpetajate järelkasv on ka ühine teema. Eestis on järelkasvuga hästi selles mõttes, et igal aastal lõpetab üle 800 õpetaja ettevalmistusega spetsialisti. Ka poole väiksema lõpetajate arvu korral oleks järelkasv piisav, kui lõpetajad jõuaksid kooli. Jah, õpetajaamet ei ole piisavalt atraktiivne, ent ega vabu ja täiskoormusega õpetajate ametikohti ka palju pakkuda ole. Tasub mõelda, miks „Noored kooli” programmi noortele õpetajatele on nii raske õpetajakohti leida.

Seega on järelkasvu probleem mitte ainult tõsine, vaid ka mitmetahuline. Palgaga tegeleme – eelmisel aastal keskmiselt üle 10%, sel aastal üle 10%, järgmisel aastal üle 10% palgalisa kannab juba vilja. Aga laual on ka õpetaja ja õpilase ühise töökoormuse vähendamine, tugipersonali süsteemi ja metoodilise toe loomine ning palju muud. Üks sõnum on veel asjakohane – õpetajakoolitus ei ole tulevikus ülikooli astudes enam teine ega kolmas valik. Nõuded õpetajaks saamisel hakkavad olema kõrgemad kui seni. Ja kes soovib õpetajaks, peab saama hakata kohe õpetajaks õppima ilma kohustusliku ja kohati akadeemiliselt ülepingutatud erialaõpingute bakalaureusetsüklita.

Ei ole sõnu.

Niisiis, esitati haridusministrile küsimus: Keegi ei soovi füüsikaõpetajaks õppima minna. Mis saab?

Aaviksoo vastus: Õpetaja on hinnatud magistrikraadiga spetsialist. Eestis on hästi, lõpetab 800 spetsialisti aastas. Õpetajate palk on suurepärane.  Lõpetajatele ei ole töökohti pakkuda. Ülikooli õpetajaks minna on edaspidi senisest raskem, aga selle eest võib õpetajaks edaspidi saada igaüks erialaõpinguid läbimata.

Kas on võimalik, et eelmisel aastal ei olnud ühtegi vabanevat füüsikaõpetaja kohta? Näiteks Reaalkooli direktor seda ei arva. Gunnar Polma sõnul on füüsikaõpetajaid vaja ligi 500 kooli ning kohtade täitmiseks peaks igal aastal alustama õpinguid 30-40 inimest. Sedasi kirjutab Delfi kõigest kuu aega varem.  Ainsa füüsikaõpetaja magistriprogammi astuja Joonas Lemmiku sõnul motiveerib teda valdkonnas isiklik huvi aine vastu. "Põhjus on selge miks olen mina tänavu ainus – madal palk," ütles Lemmik. 

Kuigi Aaviksoo väidab, et magistrikraadiga spetsialistid on sarnaselt Soomega Eestis kõrgelt hinnatud, siis tsitaadi lõpuks kinnitab ta, et see olukord on muutumas, sest edaspidi peab õpetajaks saama igaüks ilma ülepingutatud erialaõpinguteta. Kuna füüsikaõpetajaks saamiseks ei ole edaspidi füüsika erialaõpinguid läbida vaja ja järelikult on Joonas Lemmik üks viimastest kvalifitseeritud füüsikaõpetajatest ...

Mis sellest kõigest järeldada?
Variant:
a) Haridusminister on väheinformeeritud ja tema meeskonnas puuduvad erialaeksperdid.
b) Haridusminister küll tunneb olukorda, kuid hämab meelega.
c) Haridusminister tunneb olukorda, kuid hämab kogemata, sest ta ei oska mõtteid ritta panna.
d) Haridusminister räägib seda, mida heaks arvab ilma küsimustele ja faktidele erilist tähelepanu pööramata.

Ükski nendest variantidest ei ole haridusministri mainele avalikkuse silmis soodus, ministri käitumine äratab umbusaldust kogu IRLi hariduspoliitika suhtes ja heidab varju haridusministeeriumi pädevusele tervikuna. Kõige kurvem aga, et füüsikaõpetajate põud ilmselt veel niipea lahendust ei leia.

Õppetund 1. Vaatame nüüd, Aaviksoo häältesaaki kohalike omavalitsuste valimisel. See näitab poliitiku usalduskrediiti ja annab aimu, kas Aaviksoo tavapärane hämamiskultuur hariduspoliitilise strateegiana võiks tegelikult kõigest hoolimata töötada.

Aaviksoo Tartus kogutud 199 häält ei näita just suurt toetust kodulinna kodanikkonna hulgas. Sealjuures on Tartu haridusministri põhiline asukoht, sest ka haridusministeerium asub ju seal, Aaviksool on olnud tohutu eetriaeg ja lehekülgede kaupa artikleid. Võrdluseks võib tuua endise haridusminister Tõnis Lukase 892 häält, kes oma valitsemise ajal kuulus samuti IRL ridadesse, kuid vahetati Aaviksooga välja.

Kõige enam hääli Tartus sai reformar Urmas Kruuse (5284), järgnes Markus Tsahkna IRList 3267 häälega. Halvemini kui Aaviksool läks veel Helir-Valdor Seederil, kes on IRL põllumajandusminister, kandideeris Viljandis ja sai ainult 150 häält. Sealjuures said mõlemad rahva poolt põlatud IRLi ministrid siiski koha volikogus, kuhu nad kandideerisid ning partei usaldusmandaadist hoolimata ei asunud nad volikogu asju ajama. Seega langes nende niigi vähene populaarsus ilmselt veelgi.  

Järgmises hariduspoliitika tunnis kohtume!

Ps. vahelduseks võiks lugeda poliitfilosoofia alustekste. Koondasin mõned nendest ühe listi koos vabalt saada olevate veebiviidetega seoses MOOC kursega, millest ma parasjagu osa võtan. Kursus algas alles napilt kaks nädalat tagasi ja sellega on kindlasti võimalik veel liituda.  


Loe lisaks
Hariduspoliitika alused I. Urve Läänemets ja Jaak Aaviksoo
Hariduspoliitika alused II. Demagoogia meistriklass
Harjumaa õpetajad umbusaldavad haridusminister Aaviksood
Naisi me kooli ei taha!
Intellektuaal kui võimu insrument

No comments: