Monday, November 25, 2013

Kenderiaanlus ehk kümme musta päeva Eesti poliitikas

Minu arvates ei tasu alahinnata pendli liikumise seadust poliitikas. Kuna aastaid on hooga paremale survestatud, siis on nüüd hoog sees ja teise äärmusesse minnakse juba automaatselt. Rahanduspoliitika fännide ja suurima sõbra Jürgen Ligi roll hooandjana on mitu aastat olnud märkimisväärne. Praegusel hetkel tundub vaatemängu jälgijale, et reformikad tahavad valitsusest välja tulla. Enne lahkumist lükatakse uppi mõnigaid siiani jäikasid struktuure, mis hoidsid nende hegemooniat ja toitsid nende jüngreid, kes nagunii nüüd teiste parteide truude sõdurite poolt välja vahetataks. Näiteks SA Kultuurilehe nõukogu lihtsalt peab nüüd uuenema. Väljataga äkiline vilepuhumine paljastas, et sihtasutus on pelgalt ministeeriumi marionett. See üllatav avameelsuse hoog, aga tähendab, et järgmisel valitsusel ei ole tõenäoliselt enam võimalik samamoodi kogu kultuuriajakirjanduse maastikku kontrollida ja vaikima sundida.

Meedias domineerisid eile õhtul laused nagu "Reformierakonna tugevus on majanduspoliitika" (Ligi), "Reformierakonnas arutatakse küsimusi avameelselt" (Michael)... Kas tõepoolest valmistutakse taganemiseks?

Nagu teada on enne valimisi opositsioonil märgatav eelis lubadusi jagada, sest inimesed usaldavad neid rohkem. Sotside ja keskide reitingud on järjest tõusnud, nad ei ole saanud ennast erinevalt reformist ja IRList veel igasugu pahategudega blameerida.

Riigikogu lehelt loen: Ajavahemikus 25.11.2013 - 01.12.2013 istungeid ei toimu.

Tundub nii, et 2014. aasta riigieelarve pandi paika ja jäetakse nüüd uuele koalitsioonile elluviimiseks. Eelarve seletuskiri valitsuse kodulehel on kui valimiseelse reklaamplakati tegelikkuseks saamine: Tõstsime õpetajate palkasid, riigitöötajate palkasid, kultuuriministeeriumi tuhast (kasv 21%), tõstsime pensione jne. See ei ole parempoolsete ärimeeste ja teraste majandushuntide eelarve, sest ennustataks juba uut majanduslangust!

Valitsus suurendab ka kõikide valitsemisalade palgafonde 5,1 protsenti. Ministrid saavad omakorda jagada vahendeid palgatõusuks valdkondadesse, kus vajadus on kõige suurem. Mõnes valdkonnas on võimalik ka suurem palgatõus läbiviidavate reformide tulemusel. 

Näiteks võimaldavad struktuursed reformid tõsta õpetaja miinimumpalka vähemalt 12 protsenti, praeguselt 715 eurolt 800 euroni.

Kõige kiiremini kasvab kultuuriministeeriumi eelarve, mis suureneb võrreldes selle aastaga 21,1 protsenti. Kavas on Nukuteatri uue saali rajamine ja Vanemuise lavatehnika uuendamine. Rekonstrueeritakse Ugala Teater, millega saavad kõikide teatrimajade töötingimused kaasaegseks. Eesti Rahva Muuseumi hoone on kavas valmis ehitada ja avada 2016. aasta suveks. Sõnakunsti toetamiseks tõusevad näiteks SA Kultuurileht kirjandusväljaannetele kirjutavate Eesti autorite honorarid 40 protsenti.

TEHTUD!

Imestasingi Hõbemäe (ka kommunikatsiooniekspert, muideks) kodanikuaktiivsusele õhutavat artiklit, mis ilmus eelmisel nädalal. Seal ütleb ta rahvale juba ette ära, et:

valitsus ei suuda kaua taluda, kui inimesed tulevad tänavatele nende vastu meelt avaldama, eriti Reformierakonna praeguse madalseisu juures.

Või näiteks tema kirjutise viimane lause, mis õhutab rahvast kriitiliselt poliitilisse ellu sekkuma. Äratatakse neid viimaseid uniseid rünnakule. Lootuseks vast, et avalikkuse pahameel ja aktiivsus kestab kuni järgmiste valimiste saabumiseni välja. See teravapilgulisus ja sõnakus muserdaks  reformierakondlaste asemel peamiselt neid, kes nüüd uude valitsusse "satuvad".

Jääkelder ja Rahvakogu tõestasid, et tüdimuse ja väsimuse tulemusena aktiivsete kodanike surve valitsusele nõrgeneb ja tulemuseks on eduka kodanikuinitsiatiivi täielik nurjumine, rääkimata kulutatud energia raiskuminekust ja frustratsioonist. See hoiatav näide olgu silme ees, kui tundub, et enam ei viitsi või et soovitud tulemus on juba käes.


TEHTUD!

Mul on kurb vaadata, kuidas vahendeid valimata mängitakse läbi mingi grupi koostatud stsenaariume, millel demokraatiaga vaevalt, et midagi ühist on. Lastakse päeva pealt lahti inimesed ja solgitakse kultuurielu. Saadetakse lavale ropendav ja räige terminaator, kes mustades mantlites grupeeringuga võtab üle ajakirjatoimetuse, siis plätserdab valmis mingi lehe ja lahkub ukse paukudes (blogosfääris liikus isegi kellegi haige fantaasia, kuidas Kender vägistas oma gupiga toimetuse naistöötaja). Vehitakse lippudega, millel on venekeelsed kirjad ja antakse tühja kohapealt välja feministide manifest solkides Lilli Suburgi nime. Sealjuures olla ülevõtmise hetkel kõikjal välklambid sähvinud, aga ühtegi fotot ei ole siiani mina veel näinud. Ilmselt hakatakse neid peagi autogrammiga koos raha eest jagama, et rahvast veelgi närvi ajada. Või kogus küünik Kender lihtsalt pildimaterjale oma uuele romaanile. Selge on üks, valitsevad erakonnad meie ühisest kultuurist ei hooli, neil on sisuliselt ükskõik, mis toimub. Reformierakonna sõpruskonna juhtimisel lavastati punane revolutsioon, mis lasi pööbli ja heidikud korraks lavale...

Eile kirjutasin vaatemänguühiskonna poliittehnoloogiast, Sirbi juhtum on omamoodi klassikaline näide ja peaksin seetõttu spektaakli osatäitjate kohta uue alapeatüki kirjutama. Uus peakiri oleks kenderiaanlus ja Eesti poliitika 10 musta päeva.

Õpetajaskonnal on nüüd võimalik oma ajaleht tagasi võita. See on kogu selle saaga juures ju positiivne. Oleks ainult, et jätkuks tahtmist! Vastasel korral jätkub hariduselus kõik ikka vanaviisi...

Loe lisaks
Sirbi skandaalist
Vaatemänguühiskonna poliitmehaanika. I visand
Keskerakond, IRL ja reformikad korruptsioonis probleemi ei näe

No comments: