Tuesday, November 19, 2013

Eestis ei ole naised moes

Külastasin neljapäeval Eesti Naisuuurimuskeskust, mis on nüüdsest Haridusinnovatsioonikeskuse eest Tallinna Ülikooli katusekambrisse pakku pugenud. Kel sinna asja, siis otsige vana maja neljandalt korruselt kitsast kivitreppi, mis viib teid üles katuse ääre alla...

Raamatud olid uues ruumis ilusasti riiulitesse paigutatud ja töö käis täie hooga. Istusin ja ootasin kokkusaamist Reet Laja ja Tiina Erikuga. Riiulite vahel toimetas seltskond naistudengeid. Nad otsisid kirjandust, mille põhjal teha grupitöö teemal naised ja religioon. Salvestasin kommentaare "Nõme. Mulle ei meeldi see koht. Kõik on inglise keeles." ja sirvides leitud raamatut kinnitas üks neidudest murelikult "Minu inglise keel ei ole nii kõrgelt arenenud, et ma oleks võimeline seda tõlkima". Noored tudengineiud kurtsid iseenda kohmakust ja aeglust teema kinnitamisel, mille tõttu nad nüüd selle viimase võimaliku teema otsa on sattunud, mida keegi teine kursuselt valida ei soovinud... Kurb.

Milles siis asi? Miks noored naised ei taha midagi teada saada naistest ja religioonist?

Naisuurimuskeskusesse on koondatud märkimisväärne kogu naisuurimuslikest teostest. Raamatute loetelu on ESTER andmebaasi kaudu kõigile kättesaadav. Samas on inglise keeles feministliku kirjanduse lugemine algajale kunsttükk omaette, sest üsna sageli eeldavad kirjutised inglise keele kõrgtasemel valdamist. Eestikeelseid teoseid on riiulitel vaid üksikuid. Põhilise osa teadusartiklitest moodustab ajakirjas Ariadne Lõng avaldatu ja see ongi kõik.

Samal ajal Skandinaavias

Eile käisin Stockholmis ühes pisikeses raamatupoes. Ostsin Nina Björki kaks märgilise tähendusega teost. Mõlemad on saanud avalikkuse suure tähelepanu osaliseks ja on selgelt feministliku suunitlusega. Mõlemad leidsin täiesti suvalisest riiulist, mõlemast on juba ilmunud mitu trükki. Esimene nendest ilmus üheksakümnendatel pealkirjaga "Roosa teki all" (Under det rosa täcket, 1996) ja oli mõeldud feministide siseringi arutelu elavdamiseks, aga tekitas sensatsiooni ja tõi Nina Björki naisküsimuse arutelu keskpunkti. Teine, "Kogu elu õnnelikud" (Lyckliga i alla sina dagar, ilm 2012), kõnetab ühiskonda laiemalt ja räägib heaolu unistuste teostamatusest, rahast ja inimesest kui väärtusest. "Roosa teki all" on Rootsi naiste lugemislaua kuldvarasse kuuluv teos, mis muutis terve põlvkonna naiste käsitust naiseks olemisest.

Kahjuks on mõlemad raamatud tänaseni eesti keelde tõlkimata. Eesti raamatulettidelt ma mitte midagi samaväärset ei leia, eriliselt kurb on olukord omamaise kirjavara osas. Kahjuks. Ainsana võiks ehk esile tõsta artiklikogumikku "Tilliga ja tillita. Retsepte Eesti feministidelt", aga seda täna raamatupoodidest enam ei leia. Ei kirjutata ega tõlgita. Naised on Eestis täiesti out.

Üks Rootsi tuntuimatest feministidest on muideks sealjuures Eesti päritolu. Tema nimi on Ebba Witt-Brattström, kelle ema Lydia oli inglise filoloog, põgenes sõja ajal Rootsi ja kuulus näiteks Eesti Akadeemiliste Naiste Ühingusse Rootsis. Ebba Witt Brattström on avaldanud mitmeid raamatuid, on tuntud teadlane ja professor mh Helsingi Ülikoolis. Oktoobris ilmus Helsingin Sanomates huvitav artikkel Sofi Oksaneni ja Ebba Witt-Brattströmi kohtumisest, kus räägitakse naiste Eesti juurtest ja naiste olukorrast Soomes, Rootsis ja Eestis.



Loe lisaks
Algaja feministi lugemisvara
Naised vikipeedias nähtavaks
Vaikiv ajastu Eesti naisajaloos kestab

No comments: