Saturday, November 09, 2013

Viha kolib veebi

Hiljuti käis Dagens Nyheterist läbi uudis, et Rootsis on tapmiste arv alates üheksakümnendatest kiiresti langenud. Tänaseks päevaks on enamikes arenenud riikides mõrvasid ligikaudu poole vähem. Kõrvale toodud tabelid Ida-Euroopast näitasid isegi suuremat langustrendi, Eesti puhul on tapmiste arv vähenenud 2/3 võrra.
Våldsbrottsligheten minskar i Sverige och i hela västvärlden. Trenden är tydlig och har pågått en längre tid. Inte minst i Stockholms city där en ny undersökning visar att antalet offer för gatuvåld som hamnar på sjukhus har minskat med 30 procent på fem år.
Milline märgatav muutus! Millega võiks seda fenomeni seletada?

Täna hommikul mõtlesin selle välja. Alates üheksakümnendatest oleme hakanud arvuteid kasutama. Aasta-aastalt on digitaalse meedia kasutajate hulk kasvanud. Tänaseks on enamus arenenud lääneriikide inimestest internetiseerunud ja kasutavad arvuteid või muid võrguseadmeid igapäevaselt. Selgub, et viha on kolinud veebi! Minu oletust kinnitavad ka mõningad uuringud USAst ja Hiinast. Jussi Pullinen kirjutab tänahommikuses Helsningin Sanomates:
Ver­kon kie­li on vi­ha ja suut­tu­mus. Ne le­viä­vät no­peas­ti, mel­kein no­peam­min kuin mi­kään muu. 
Yh­dys­val­ta­lai­sen Penn­syl­va­nian ylio­pis­ton tut­ki­jat to­te­si­vat jo vuon­na 2009, et­tä The New York Ti­mes -leh­den jut­tua jaet­tiin sel­väs­ti kes­ki­mää­räis­tä enem­män, jos se ta­val­la tai toi­sel­la syn­nyt­ti lu­ki­jas­saan suut­tu­mus­ta. 
Muual­ta maail­mas­ta on saa­tu vas­taa­via tu­lok­sia. Kii­na­lais­tut­ki­jat to­te­si­vat syys­kuus­sa, et­tä suut­tu­mus­ta il­mai­se­vat vies­tit le­viä­vät yh­tei­sö­pal­ve­luis­sa laa­jem­mal­le kuin iloa tai su­rua il­mai­se­vat kir­joi­tuk­set. Tut­ki­jat tar­kas­te­li­vat yli 70:­tä mil­joo­naa kii­na­lai­sen Si­na Wei­bo -yh­tei­sö­pal­ve­lun vies­tiä.
Septembris toimus Avatud Eesti Fondi foorum vihakõnest veebis. Tudengite abil tehtud miniuuringust selgus, et kõige suurem osa kommentaariumitest on puhas sõim, millel arutlusteemadega midagi ühist ei ole. Foorumi lõpuks jõuti otsusele, et anonüümsed kommentaariumid on vihakõne põhilised keskkonnad ja seega tuleks edaspidi kõik arvajad identifitseerida. Foorumil arutlenud Postimehe ja Delfi peatoimetajad lubasid probleemiga aktiivselt tegeleda ja tänaseks ongi juba mõningaid muutusi ellu viidud. Kirjutasin tol korral kaks lugu. Esimeses (Feminism ja vihakõne) mõtisklesin vihakõne olemuse üle, teine oli minu kogutud materjal ja arvamused vihakõne foorumist (Feminism ja vihakõne praktikas).

Viha on päriselust kolinud veebi, edasi asume kommentaariumites vohavat vihakõnet piirama. Kuhu on vihal siit edasi minna? Äkki on digimaailm vihale hoopis väga sobiv keskkond ja nüüdsest alates jääme ise sellest puutumata? Kahjuks ei ole asi nii lihtne, sest aasta-aastalt on kasvanud enesetappude ja iseenda vastu suunatud teiste vägivallategude arv nagu näiteks toitumishäired ja iseenda lõikumine. Paljudel juhtudel on iseenda vastu suunatud vägivalla taga sotsiaalmeedias vohav kontrollimatu sõim ja muud manipulatsioonid. Ühiskonnas on tekkinud uusi noorte subkultuure, mille tunnuseks on iseenda lõikumine või muud sarnased vägivallateod. Sobivaks näiteks on emode liikumine, mille esindajaid eristab teistest must riietus ja dramaatiline meik.

Digitaalmaailm on teistsugune maailm oma võimaluste ja ohutudega. Ühiskond tervikuna alles õpib selles uues keskkonnas toime tulema. Ilmselt on meil veel väga palju õppetunde ees. Kuidas vihale ja sellega kaasnevale uut moodi vägivallale veebis piiri panna, on tuleviku üks suurimaid väljakutseid. Teisalt võime küsida, et kui viha on kolinud veebi ja inimesi enam ei tapeta, siis kas ka armastust on nüüdsest maailmas poole võrra vähem. Aga ehk on seda nüüdsest pärisilmas hoopis topelt?


Loe veel

Digikool praktikas ja teoorias 
Hariduspoliitika alused I Jaak Aaviksoo ja Urve Läänemets
Viimase kuu kõige polulaarsemad postitused
Mehhiklane, tšiillane, korealane ja eestlane töötavad kõige rohkem maailmas

No comments: