Tuesday, December 10, 2013

Eesti Energia arvab, et tuumaenergia ohtlikkus on müüt!

Tšernobõli tuumaõnnetusest on tänaseks möödas peaaegu 30 aastat (26. aprillil 1986) ja võitlus Fukušima katastroofi tagajärgedega alles käib (algus 11. märtsil 2011). Mõlema tuumakatasroofi mõjud on nii ulatuslikud, et nende tegelikuks mõistmiseks kulub veel sada aastat.

Tänaseks on selgunud, et Fukušima radioaktiivsed jäätmed plaanitakse uputada ookeani ja tuumakollet pole kõikidest pingutustest hoolimata kahe ja poole õnnetusest möödunud aasta jooksul suudetud kinni katta. Samal ajal kirjutab Eesti Energia oma kodulehe tuumaenergia alalehel tuumaenergiaga seotud ohtudest nagu naiivne lillelaps, nimetades neid koguni müütideks.


Levinumad müüdid seoses tuumaenergiaga 

Tuumaenergia tootmist on alati ümbritsenud salapära, mis on pakkunud viljakat pinnast mitmesuguste eksiarvamuste ja müütide tekkele. Mõned levinuimad eksiarvamused koos neid käsitlevate faktidega on järgmised. 
Tuumaenergeetika ohutus ja selle mõju keskkonnale 
Tuumaenergeetika on ohtlik.


Tuumajaamad on projekteeritud viisil, mis teevad nad vastupidavaks kõige erinevamatele sisemistele ja välistele ohtudele (maavärinad, lennukiõnnetused, äärmuslikud ilmastikutingimused jms). Aja jooksul on võetud kasutusele suur hulk täiendavaid tehnilisi ja administratiivseid meetmeid, mis on võimaldanud oluliselt vähendada tuumajaamades toimunud intsidentide sagedust. 

Fukušima tuumakatasroof näitab, et me ei saa alahinnata tuumaenergia tootmisega seotud riske. Eriti murelikuks teeb, et nii tuumajaamaga opereeriv firma kui Jaapani valitsus on pidevalt varjanud informatsiooni nii maailma üldsuse kui kohalike elanike ees. Katsed tuumaõnnetuse tagajärgi likvideerida ei ole tänaseni vilja kandnud. Leke, mis sai alguse 2011. aasta kevadel kestab tänaseni. 
Tuumajaam on terroristidele kerge saak.
Tänu nn sügavuti mineva kaitse põhimõtete rakendamisele ei ole tuumajaamad terroristidele kerge saak. Võrrelduna ükskõik millise teise tööstusobjektiga on tuumajaama füüsilise kaitse tagamiseks rakendatavate meetmete tase oluliselt kõrgem. 

Siin on kodanikel "neutraalset" tõestusmaterjali raske leida, sest tegemist on salajase infoga ja välja imbuvaid lõike on raske tuvastada. Nii Fukušima kui Tšernobõli õnnetus(?)juhtumi korral on valitsus varjanud märkimisväärse osa infost.
Kiirgusfoon tuumajaamade ümber on kõrge ja põhjustab vähki haigestumist.
Empiiriliselt on tõestatud, et vähki suremus on tuumajaama töötajate hulgas keskmiselt ligi kolmandiku võrra väiksem kui tuumajaamas mittetöötavatel inimestel. Inimesed saavad kiirgusdoose tavaliselt looduslikest allikatest (radoon), tervisekontrolli läbides, lennukisõidust vms. Samuti on faktiliselt kindlaks tehtud, et söel baseeruvate elektrijaamade ümbruses on kiirgustase märgatavalt kõrgem kui tuumajaamade ümber, mis on tingitud söes sisalduvatest radioaktiivsetest isotoopidest, millest osa lendub läbi elektrijaama korstna keskkonda.

Miks ei kirjutata ridagi nendest juhtumitest, kus mõju ümbritsevale keskkonnale on olnud katastroofiline? Näiteks Tšernobõl ja Fukušima? Ka meie naaberriigis Soomes on olnud tuumajaamadega väga keerulisi olukordi, sealjuures ei ole selge, kas inimestele ja ümbritsevale keskkonnale avaldasid juhtumid mõju või mitte. Fukušima katastroofi puhul räägitakse, et kõige rohkem mõjutab kiirgus lapsi.
Tuumajaamad emiteerivad kasvuhoonegaase ja reostavad keskkonda.
Praegusel ajal ehitatakse maailmas ligi 40 uut tuumajaama ja vähemalt 35 uue tuumajaama ehitamine on planeerimisel. Välja arendamisel on uus reaktoripõlvkond, mis on olemasolevatest märgatavalt ohutum ja säästlikum. 

Miks ei kirjutata sellest, et mitmetes riikides suletakse olemasolevaid ja töökorras tuumajaamu, sest soovitakse üle minna turvalisematele energiatootmisviisidele? Näiteks Saksamaa kavatseb kõik oma tuumajaamad sulgeda 2022 aastaks. Kasvuhoonegaasidest ja keskkonnareostuses siin ridagi toodud ei ole, rääkimata faktidest.
Tuumajaamades toimub pidevalt avariisid ja lekkeid, mis kujutavad endast suurt ohtu elanikkonnale ja ümbritsevale keskkonnale. 
Tuumajaam nagu iga teinegi soojuselektrijaam kujutab endast kümnete kilomeetrite pikkuse torustiku ja tuhandete ventiilidega tööstusobjekti, mis töö käigus kulub ja vajab seetõttu hooldust. Torustiku ja ventiilide korrosioon võivad põhjustada avariisid ja lekkeid sh radioaktiivsetest ainetest saastunud vedelike lekked. Samas ei tähenda see, et need lekked peaksid kujutama endast ohtu elanikkonnale ja ümbritsevale keskkonnale. Tuumajaamad on projekteeritud selliselt, et radioaktiivsete ainete levikut keskkonda saab takistada mitme järjestikuse ja teineteisest sõltumatu kaitsemeetmega, mille tõttu ohtu elanikkonnale ja ümbritsevale keskkonnale reeglina ei teki.

Kahjuks või õnneks on rahval Jaapanis toimuv täpselt silma ees ja sugugi ei ole ununuenud Tšernobõli kogemus kaheksakümnedatelt. Kahjuks ei mäleta Eesti Energia kodulehe koostajad toimunust midagi. Ilmselt tuleks neile neid kahte ulatusliku mõjuga katastroofi igapäevaselt meelde tuletada! 

Minu arvates on täiesti masendav, et riigiettevõte  - see on meile kõigile kuuluv ettevõte -  avaldab oma kodulehel nii propagandistlikku ja kallutatud infot tuumaenergia tootmise kohta. Kui sellele kodulehele on tõepoolest koondunud kogu ekspertteave (faktid!), mida Eesti Energia on aastate jooksul suutnud tuumaenergia uurimise ja tootmispraktikate kohta koondada, siis on mul sügavalt kahju.

Loodan, et info muutub mitmekülgsemaks, hakkab sisaldama õigeid fakte ja viiteid rahvusvahelistele usaldusväärsetele allikatele, kust saada objektiivsemat infot tuumajaamadega seotud riskidest. Loodan, et kodanikonda informeeritakse tuumaenergiaga seotud ohtudest ja alternatiivsetest võimalustest senisest kordades tasakaalukamalt. 


Loe lisaks

1 comment:

Anonymous said...

Tasub vaadata ka seda dok filmi
http://www.youtube.com/watch?v=x7f3VKhIA-c