Thursday, December 05, 2013

Novembrikuu rahvalemmikud


Eelmisest kuust alates teen pisikese ülevaate kõige populaarsematest postitustest eelneva kolmekümne päeva jooksul. Oktoobri kõige enam loetud postitusi saab lugeda siit, siis olid tähelepanu keskmes kohaliku omavalitsuse valimised.

Novembrikuu on aasta pimedaim kuu. Kas ka kõik kirjutused said ühteviisi masendavad, seda ei usu. On nii ühte kui teist. Lootust on alati, et midagi läheb pisi-tasa järjest paremaks. Advendiaeg on pihta hakanud ja täna sadas minu akna taga esimest korda laia valget lund. Seega asja kallale!

Esimese koha saab artikkel pealkirjaga "Kenderiaanlus ehk kümme musta päeva Eesti poliitikas". Selle artikliga püüdsin kokkuvõtta oma muljeid, mõtteid, mis tekkisid seoses ajakirja "Sirp" toimetuse ja kultuuriministeeriumi vahel toimunud mahhinatsioonidega. Tänaseks on kultuuriminister Rein Lang tagasi astunud ja tema asemel tegutseb kultuurivalla juhina saatejuht ja uudistediktor Urve Tiidus. Arengud on huvitavad ja ilmselt väärivad rahva tähelepanu edaspidigi.

Lugejate reitingutes jõudis teisele kohale kirjutis, mille avaldasin 29. novembril. Sirvisin viimaste SA Kultuurileht juhataja Toomas Väljataga paljastuste valguses Eesti ainukest haridusajakirjanduse väljaannet ja jõudsin järeldusele, et "Õpetajate leht on rämps!". See teadanne vallandas seninägematu tormi hariduslistis. Selgus, et Õpetajate Lehe kritiseerimine on listi moderaatori (Raivo Juurak, kes on ühtlasi Õpetajate Lehe kauaaegne toimetaja, Eesti Haridusfoorumi juhatuse liige) poolt karmilt keelatud. Kirjutise tulemusena olen nüüd sellest meie hariduse tuiksoonelt Raivo Juuraku karmide hüüatuste saatel välja visatud. Olin selle üks aktiivsematest kirjasaatjatest, naistest vast kõige aktiivsem. Olukord on kurb, kuid õnneks asutati otsekohe Jaak Hohensee ettevõtmisel uus listi pealkirjaga Haridusareen, kuhu on tänaseks koondunud päris huvitav seltskond. Eriti huvitav, et seal võtavad palju sõna just naised! Selle üle on hea meel. Lugu ei ole veel lõppenud, esitasin Haridusfoorumi juhatusele protesti, nüüd olen ootel. Haridusfoorumi hüüdnimeks on eilsest alates raivofoorum. Käibele on tulnud minu kirjutises kasutatud metafoor "IRLi kodustatud küülikud". Selleks sain inspiratsiooni meie armsatelt pehmetelt koduaias elutsevatelt angoorajänestelt.

11. novembril kirjutasin vastusena Brit Kerbo blogis ilmunud postitusele kommentaari, mille pealkirjaks sai "Brit Kerbo arvab, et on meestega võrdne". See postitus on populaarsuselt kolmandal kohal. Brit nimelt arutleb oma elukorralduse teemadel, mina siis arutan naiste teemat Briti näitel laiemalt. Kokkuvõtteks mõtisklen nii: Minu jaoks jääb küsimuseks, millal hakkavad Eesti naised lõpuks märkama struktuurse ebavõrdsuse põhjuseid ja tagajärgi ühiskonnas laiemalt ja suudavad aru saada, et tubli olemisest poliitikas muudatuste ellu viimiseks ei piisa.

Neljandaks on tõusnud eile hilisõhtune postitus "Lapsed ei taha lasteaias magada". Nimelt avaldati ühe huvitava uurimuse tulemused, kust selgub, et esimese asjana muudaks lapsed lasteaias ära kohustusliku magamise. Teema on mitmetes sotsiaalvõrgustikus tuliselt arutelu all ja artiklit loetakse ja kommenteeritakse hoolega. Minule tundub, et nö "alushariduseksperdid", kes diskussiooni pidevalt välja lülitavad, vehivad väidetega, millel puudub tegelikult argumendina väärtus. Loodan, et see teema läheb edasi. Esimest korda kirjutasin lasteaialaste uneajast juba 2011.aastal, siis avaldasin oma loo ka Päevalehes. Vastukaja on väga huvitav ja vastakas.

Viimasel ajal on sotsiaalmeedia kasutamine poliitika võitlusväljal järjest populaarsem. Minu arvates on see ka võimalus võimukoridorides toimuva vahendamiseks ja kodanikkonna aktiivsemaks kaasamiseks. Päris palju lugejaid on saanud postitus, kus vaatan mõningaid praktilisi näiteid. Mul on hea meel, et nii paljud teema vastu huvi tunnevad. Viiendaks tõusnud postituse pealkirjaks on "Uut moodi poliitika". Avaldasin selle 28.novembril.

Novembri alguskuupäevadel kirjutasin sissekande pealkirjaga "Mehhiklane, tšiillane, korealane ja eestlane töötavad kõige enam maailmas". Lühike ülevaade ühest huvitavast tööjõu uurimusest. Oli edetabelis juba eelmisel kuul, aga on jätkuvalt väga populaarne.

Sissekanne "Sirbi skandaalist" püüab anda ülevaadet toimuvatest sündmustest reaalajas. Meediapilt muutus täiesti uskumatu kiirusega iga minutiga... Pealtvaatajana tundus, et see on sügismasenduse põhi. Siis ma ei teadnud veel, et paari päevaga visatakse mind Õpetajate Lehe kritiseerimise pärast hariduslistist välja. Tagantjärele vaadates pean nentima, et see oli ainult aja küsimus. Vahendasin hariduslisti väga operatiivselt uudiseid meediaväljalt ja lõpuks tegin veel ettepaneku Eesti Haridusfoorumi poolt kultuuriministri umbusalduse toetamiseks kiri koostada. Raivo Juurak soovitas mul koostada oma kiri ja käskis listirahvas rahule jätta. Rohkem ta seda juhtumit praktiliselt ei arutanudki, pigem püüdis listi mõtetute teemadega üle ujutada. See oli minu jaoks väga kummastav ja arusaamatu käitumine.

Mõni tund enne "Sirbi skandaali" finaali (Kender teatab lehest lahkumisest) kirjutasin arutluse, mille pealkirjaks sai "Vaatemängu ühiskonna poliitmehaanika. visand I". See on katse analüüsida poliitmaastikul toimuvaid arenguid. Parasjagu oli käivitunud Sirbiskandaali II faas, kus Kender panigi kokku oma lehte ja kultuuriinimesed tegid meeleavaldus.ee. Olukord oli pingeline. Mina mõtlesin vaadata tagasi ja edasi ühekorraga. Pean seda kirjutist oma selle aasta üheks olulisemaks sissekandeks. Siit saaks päris palju edasi mõelda, kui aega peaks tekkima. Üks artikkel on tellitud, kuid kahjuks võtab Õpetajate Lehe saaga minult hetkel päris palju energiat ära. Pean seda teemat siiski Eesti haridusmõtte arengut silmaspidades olulisemaks, kui minu mõnes mõttes siiski hambutut katset midagi laiemas poliitdiskursuses ära teha...

Novembri aluses käisin mõned tunnid Rahvusraamatukogus ringi vaatamas ja oma naisharidusajaloo uurimusele uusi viiteid otsimas. Kirjutan sellega seotult tekkinud mõtetest oma postituses "Vaikiv ajastu Eesti naisajaloos kestab". Sooritades ESTER andmebaasis otsingu "naisajalugu" tuleb eesti keeles välja 22 teost. Sellest siin kirjutangi. Kui ajalooteaduskond koosneb peamiselt meestest ja tegeleb meestele huvitavate valdkondadega, siis polegi imestada, et naisajaloo uuringute valdkond kui selline Eestisse tänaseni veel jõudnudki ei ole. On küll kirjandusajaloo uurijad, nagu näiteks Eve Annuk, kes on avaldanud otsapidi ajaloo valdkonda liigituvaid artikleid teiste hulgas ka Lilli Suburgist, aga sellega enam-vähem piirdutaksegi. Kus on tervikkäsitused? Kus on ulatuslikumad ülevaated ja analüüsid?

Viimaseks ehk kümnedaks jäi postitus pealkirjaga "Eestis ei ole naised moes". Külastasin novembrikuus Eesti Naisuurimuskeskust nende uues asukohas Tallinna Ülikooli hoones katusekambrikeses. Kus on eestikeelne feministlik kirjavara? Ilmunud on vaid pudemed, otsisin neidki väheseid raamatuid tikutulega taga. Parallelselt kirjutan oma külaskäigust Stockholmi juhuslikku raamatupoodi, kust soetasin Nina Björki kaks legendaarset/skandaalset teost.


Sellega on kuu vahetunud. Väljas on pime. Lugejate arv blogis on ületanud maagilise 50 000 piiri. 

Rahulikku jõuluootust! 

No comments: