Sunday, January 12, 2014

Kuidas me räägime oma koolidest?

Hiljuti ilmus Päevalehes artikkel pealkirjaga: "USA haridusteadlane: teie eliitkoolid ja sisseastumiskatsed on geniaalsed". Kirjutises kiidab andekustreener meie eliitkoole ja räägib andekuse teemal. Ta leiab, et andekad on vaja varakult väljaselekteerida ja neile eritingimused luua. Eestis on selleks täna suurepärased võimalused.

Artiklile on ilmunud vastus emeriitprofessor Viive-Riina Ruusilt pealkirjaks on "Haridusteaduse emeriitprofessor: ainult andekate haridussüsteem viib usalduseta ühiskonnani, kus käib kõigi sõda kõigi vastu"
"Härra Gessnerile tahaksin öelda, et Eesti on väike, kahaneva rahvastikuga riik. Me ei vaja andekate varast väljasõelumist, kuid vajame tingimusi, kus kõik, sealhulgas andekad, saavad end teostada ja särada."
Väga hästi argumenteeritud kirjatükk. Soovitan lugeda! Aitäh, Viive-Riina Ruusile!

Viimast lauset lugedes...
"Eestis peavad kõik koolid olema maailmaklassist eliitkoolid."
...aga tahaks ikkagi jälle tulla tagasi paradigmaatilise segaduse juurde, mis pidevalt meie avalikku haridusdiskursust koormab. Nimelt viimases lauses kasutab professor sõna "peavad"... siin on lugupeetud emeriitprofessor libedal jääl. Õpetajad ja koolid nimelt peavad ainult seda, mis on sõnastatud koolikorraldust ja õppekava reguleerivates seadustes. Maailmaklassi eliitkooliks saamine on igal koolikogukonna enda valik. Mulle jääb arusaamatuks, mida käesolevas artiklis tähistatakse mõistega maailmaklassi eliitkoolid - tegemist oleks justkui globaalsete võiduajamistega, millega nüüd iga kool on sunnitud liituma. Sõna "peavad" tähistab vastuvaidlematut käsku. Jälle on õpetajatele antud kohustus, mis juba eile tulnuks täita... Leian, et arutledes kõikidele väärilise haridustee loomise võimaluste üle muutub eliitkooli mõiste sissetoomine kohatuks. Minu arvates võiksime pigem soovida, et Eesti koolid oleksid lapsesõbralikud, austaks lapse ja lapsevanema individuaalsust ning teeks omalt poolt kõik võimaliku iga lapse kasvamise parimaks võimalikuks toetamiseks. Maailmaklassist eliitkoolid jäägu ameeriklaste pärisosaks, kui nad seda soovivad... Olen päri, et OECD uuring on rõõmustav just selles suhtes, et meie koolide tase on ühtlane, isegi üks ühtlasemaid maailmas...

Soovitan lugeda tagant järele Aaviksoo arutelu PISA üle, näiteks artiklist "PISA tulemused kinnitasid haridustulemuse erinevust linnas ja maal". Hr. haridusministrile vist jäi fakt meie laste tulemuste suhtelisest homogeensusest võrrelduna teiste riikidega  täiesti kahe silma vahele. Ikka rääkis minister oma mantrat maakoolide kesisest tasemest ja koolide ebaühtlusest kui probleemist, mis vajab kiiret sekkumist, kuigi uurimus näitas muud. Mina arvan hoopis, et laste heade testitulemuste taga on väikesed klassikompektid ja see, et iga laps on maal tähtis. Kui see ministeeriumi kokkuhoiutuhinas kaob ja tekivad mammutkoolid, siis on kehvemad tulemused ja senisest palju teravam sotsiaalne kihistumine juba varsti märgata. Tallinn on siin heaks näiteks, sest siin on andekad kogutud eliitkoolidesse ja ülejäänuid õpetatakse "teisejärgulistes" koolides. Just siin joonistuvad välja palju olulisemad vahed õpilaste tulemustes.

OECD globaalne laste testimine näitas, et meil on juba täna kõikjal nö maailmatasemel eliitkoolid. Pole mõtet nõuda veelgi paremaid matemaatika- ja bioloogiaalaseid tulemusi, kui tulemused on juba täna niigi kõrged. Selle asemel tuleks keskenduda problemaatilistele valdkondadele, mis ikka veel ootavad tähelepanu nagu nt noorte sotsiaalsed oskused, loovus jne.

No comments: