Saturday, February 01, 2014

Kas Eesti kool on Eesti kool?

Eilne uudis Delfist: Kümnendik mullu sündinud Läti lastest nägi ilmavalgust Suurbritannias. Kohe kerkib küsimus: Kui suur osa Eesti lastest sünnib teistesse riikidesse ja mis nendest lastest edasi saab? 

Aastal 2009/2010 kirjutasin hariduslisti kirja, milles muretsen väljarändajate arvu pärast. Oletasin tol korral, et Eestist on lahkunud ca 300 tuhat inimest. Põhiliselt viitasin sotsmaksu maksvate inimeste arvu hoogsale vähenemisele. Vastuseks sain naeru ja mõtetut sõnamulinat. Sellel ajal domineeris kõikjal alles "Kohe, kohe oleme viie rikkaima riigi hulgas..." diskursus. Mind aga pani mõtlema eesti keelt kõnelevate noorte arv Skandinaavia ühistranspordis. Kuulsin ikka ja jälle eesti keelt kõneldamas, küll juba kerge aksendiga ja võõrkeelseid sõnu sujuvalt jutu sisse pikkides, aga siiski. Eesti keelt kohtasin nii Rootsis, Soomes, kui Norras. Üsna sageli oli noorte eesti keel juba konarlik ja märkimisväärse aksendiga. Tundsin seetõttu, et meie pisike miljon on laiali pudenemas...

Kui palju siis ikkagi on neid, kes Eestimaa tolmu jalgadelt pühivad ja välismaale lahkuvad? Kas oleme aastal 2014 targemad?

Kuigi teema on tõusetunud ka laiemalt, siis puudub statistikaametil tänaseni vastavatest arvudest ülevaade. Mina kahtlustan, et ilmselt ei soovitagi olukorrast täpsemalt teada saada, sest see kummutaks müüdi Eestist kui edukast riigist. Seega saamegi ainult oletada. Soomlased räägivad ca 150 - 200 tuhandest eesti taustaga sisserännanust. Võib arvata, et sama palju kui II maailmasõja päevil, tuleb eestlasi Rootsi ka praeguse "põgenike" lainega - see on ca 20 kuni 30 tuhat inimest. Sihtriike ja põhjuseid välismaal elamiseks on mitmeid. Põhiliselt on lahkumise taga majanduslik kaalutlus, seda nii lihttöö kui spetsialistide kui kõrgharitud ekspertide puhul. Naistel võib põhjuseks olla ka nähtamatu klaaslagi, mida mitmetes valdkondades Euroopa riikides nii kindlalt karjääril ees ei ole.  Täpsemaid ülevaateuuringuid väljarändu soolisuse perspektiivist seletavate andmetega ma kahjuks näinud, ilmselt ei ole neid kunagi ka tehtud.

Eesti laste kooliharidusest välismaal


Eile käisin Stockholmi Eesti Koolis avatud uste päeval. Uksed (ja neid on seal tõesti palju!) olid tõesti avatud. Sõin koolisööklas lõunat, kohtusin koolidirektoriga, istusin tunnikese õpetajate toas ja osalesin teise klassi ühiskonnaõpetuse tunnis.

Selgub, et Eesti koolis on kõik ained rootsi keeles ja enamus õpetajaid/õpilasi räägivad esimese keelena rootsi keelt, eesti keel on pigem tagaplaanil. Tunniplaanis ongi eesti keel kui võõrkeel algajale või neile, kes on osavamad 2. ja 3. keeletase. Kõik ülejäänud tunnid on rootsi keeles ja rootsi õppeplaani alusel. Oma lühikesel ringkäigul kohtasin esimese asjana algklassiõpetajat, kes eesti keelt üleüldse ei osanudki. Ilma sügava aksendita eesti keeles õnnestus rääkida ainult söögitädi ja koorijuhi, muusikaõpetaja ja eesti keele õpetaja Epp Jaansooga.

Direktor kinnitas, et Eesti kooli põhilise sihtrühmana nähakse aastal 2014 (ikka veel!) 1944. aasta pagulaste järeltulijaid. Nüüd siis juba kolmanda põlvkonna pagulasi. Suures osas on see põlvkond Rootsi ühiskonda täielikult integreeritud ja vaevalt end eestlasena identifitseeribki.

Õpetajate toas veedetud tunnikese jooksul kogutud andmetel selgub, et eestlased, kui nad peaksid soovima koolis õppida, peavad rootsi keelega ise tundides kohanema, et valmistuda lõpueksamiteks. Eesti Kool on tuntud oma heade eksamitulemuste poolest ja pakub oma asukohaga Vanalinnas üsna kuningalossi läheduses huvi ka rootsi päritolu lastevanematele. Kooli eesmärgiks on kõik Eestist tulnud lapsed võimalikult kiiresti Rootsi ühiskonda integreerida. Direktori sõnul soovivad seda kooli lapsevanemad. Seetõttu ei õpetata peale eesti keele ühtegi ainet eesti keeles, isegi osaliselt mitte, kõik õpikud/töövihikud on rootsi keeles ja õppetöö aluseks on rootsi õppekava.

Siit tekkis mul huvi uurida Eesti koolide olukorda välisriikides laiemalt...  Kas peale teist ilmasõda alustatud koolides on üldse kohta meie II laine immigrantide põlvkonnale? Või võivad eesti lapsed ja nende vanemad Eesti koolide asemel samahästi valida tavalised riigikoolid?

Mõtteainet jagub.

Antud teemal tasub tutvuda: Statistikaameti aastakonverents 2011 "Kas Eesti rahvas jääb püsima?" ja Eesti Statistikaseltsi 25. konverents „Rahvastikuprotsessid Läänemere piirkonnas 21. sajandil“. 

No comments: