Wednesday, February 26, 2014

Ladyfesti ja VI Naiskongressi ootel

...olen järjest avaldanud uusi vanu Eesti naisliikumise artikleid ja fotosid lehel, mille pealkirjaks "NAISTE HÄÄL". "Naiste Hääl" on digitaalajakiri naistest ja naistele, mille asutasin eelmisel aastal samal päeval, kui pidasin Tallinna Ülikooli magistritudengitele loengu "Liblikad, hundid ja haridusajaloo legendaarsed naised". See oli rahvusvahelisel naistepäeval. Seega saab "Naiste Hääl" 8. märtsil juba ühe aasta vanuseks. Tulemas on esimene sünnipäev. Tähistamiseks veel täpsemaid plaane ei ole. 

Eilse päeva seisuga on enam-vähem valmis ajaloonäitus "Naised ja poliitika", mis alates 3. märtsist on nähtav Solarise keskuses kinos Artis. Näitus on osa Ladyfest 2014 programmist ja tehtud nende tiimi toel. Rahaliselt aitab kaasa ka Wikimeedia Eesti. Tekstid on koos, pildid valitud. Tänase päeva jooksul peaksime jõudma kujundusega ühele poole ja siis jääb vaid oodata trükisooje kapasid, mida pühapäeval Tallinnasse Artisesse üles panema tulen. 

Enne seda jõuan paika loksutada veel ühe näituse detailid. Nimelt avame "Picking Apples" naistega Rootsis oma ühisnäituse16. märtsil. Ettevalmistused on lõpusirgel, jääb vaid maalide ülespanek ja pidustuste korraldamine. Esitlusele tulevad Merete Lövlie (SWE), Regina Ludmila(CZH), Nicole Cadenbachi (BEL), minu (EST) ja külalisena Achim Bäppleri (GER) maalid. Kui Eestist tagasi Rootsi jõuan, siis ongi paras aeg maalid näituseruumidesse paika sättida... 

Ilmselt on nüüd selge, miks ma Ansipi tagasiastumist ja Ilvese kõnet kommenteerima ei hakka, vaid sellest kergelt üle libisen. Samas on need teemad läbi arutatud juba sügisel ja tahaksin siinkohal meelde tuletada oma kirjutise, mille pealkirjaks oli "Kenderiaanlus ehk kümme musta päeva Eesti poliitikas"   
Minu arvates ei tasu alahinnata pendli liikumise seadust poliitikas. Kuna aastaid on hooga paremale survestatud, siis on nüüd hoog sees ja teise äärmusesse minnakse juba automaatselt. Rahanduspoliitika fännide ja suurima sõbra Jürgen Ligi roll hooandjana on mitu aastat olnud märkimisväärne. Praegusel hetkel tundub vaatemängu jälgijale, et reformikad tahavad valitsusest välja tulla. Enne lahkumist lükatakse uppi mõnigaid siiani jäikasid struktuure, mis hoidsid nende hegemooniat ja toitsid nende jüngreid, kes nagunii nüüd teiste parteide truude sõdurite poolt välja vahetataks.
Teisena tahaksin tagasi viidata oma artiklile vaatemänguühiskonna poliitmehaanikast, kus analüüsin poliitikavälja avalikku ja varjatud ruumi ja selle tähendust poliitilistele arengutele riigis. Muuhulgas seletan lahti, miks luurajad leiavad omale järjest kindlama koha parteide latvades.
Meie parteimaastik on tardunud ja ootab uusi arenguid. Mitmelt poolt on kuulda, et taaskord toimub nähtamatute isikute või organisatsioonide raha jõul parteide loomine. Seda tehakse sisusse pikemalt süüvimata. Vajaduse korral vahetatakse näitlejaid laval ja show läheb samamoodi edasi. Nähtamatud niiditõmbajad (ehk tegelikud otsustajad) on isikud, keda avalikkuses ei tunta, ei teata nende tegelikke huvisid ja eesmärke. Kui keegi avalikkusest hakkab lavataguse vastu liiga suurt huvi tundma, siis tembeldatakse ta otsekoheselt vandenõuteoreetikuteks.
Siit jõuangi ringiga tagasi märtsis aktuaalse naiste teema juurde... Ja küsiksin hoopis kriitiliselt:

Kas naiste suuremal osalemisel tänases poliitikas oleks mingigi reaalne mõju? 

 

No comments: