Tuesday, April 15, 2014

Ilma Mari räägib koolist

Karjala neiu 1870-1890-ndatel. Foto: Inha Konrad (1865 - 1930) 
Koolin käesi ma Saadu pääle. Saadu koolitare `olli ` väike. Pikät pengid olliva sehen ja laud kah, kelle pääle sa oma kraami pannit. `Nuurma külän  `olli ka kuul`, tuu oless ää lähike ollu, aga sinnä es  ´võeta. Tamme `mõisa latset käesivä kah Saadu pääl.

Ma olli `kümneaastane, kui ma ´kuuli lätsi, üitstõistkümnes ´olli pääl. Märdi `aigu nakas´s kuul`pääle, jüripäevän saeme koolist ´valla. Sis võesiva karjalatse ´karja minnä. Miä käesi koolin seenisku kuvvetõistkümne ´aastatsess sain.

Mul ´olli ää pää, mul koolin  ´rasse es ole. Emä ´olli joba  ´enne kümme ´käsku, ´piibliluu tüki ja mõne laaluvärsikese ´selg´ess openu, todasama opeti koolin kah. Jakupsooni kooliraamat ´olli, sääl olliva tükid sehen, mes koolin ´loeti. Venekiild meie koolin es opeta. Poesikeisie opeti rehkendust, ´tüdrukesi tollega es vaevata. Aga laolda saeme küll paillu, ´laulmine ´olli õdaguld. Saadu koolin olliva erilä kah, sis mängiti ja latse laoliva, opetaja esi ka iki sääl üten.

Aga kümme ´käsku ja ´piiblilugu ólli iki pääasi.

Enämbjagu ´latsi olliva koolin üüd. Õdagu visassit oma kotikukese põrmandule maha, ´vaene laits, kel es ole kotikukest, tuu magass niisama ´konnegi saena veeren maan, kuvvekene pää all, palitukene pääl. Söögikot´t pidi éndäl üten olema. Söögiss ´olli enämbide ´kartulipuder, vitsikuga kapusta, kel võemalik, tol ´olli liharaasukene kah. Leib muidugi.

´Livvulaskmine jää pääl ´olli keeletu, aga ´poisikese es kuule, lätsivä ikki. Oja ´olli valla, mõnikord joba enne jüripäevä lätsivä ´oija ´tsuklema. Vana Lam´p pahan´d ütteviisi, vahel noheldi kah. Minu ´poissi saeva ´pessä, kui ´koerust teivä.



Allikad:

Mari Ilm (1860 – 1961) Tartumaa saja-aastaste jutud. (1995). Eesti TA Emakeele selts. Tallinn. (lk 101-102)
Fotost lähemalt siit: http://slav-museum.ru/podobektivo/

No comments: