Monday, October 06, 2014

Hariduse mõiste ja uus haridusseadus

Tänane kool ootab lastelt "õigeid" vastuseid. 
Haridus on mõiste, mille sisu saab konstrueerida vastavalt mõiste kasutamise kontekstile, kasutaja motiividele ja isiklikule maailmapildile. Hariduse mõiste sisu on muutumises, seda muutust nimetatakse ka haridusparadigma nihkeks. Seetõttu on arusaadav, et uuendamisele läheb ka EV haridusseadus ehk taas tuleb üheskoos hakata hariduse mõistet sõnastama. 

Riiklikes ametites käsitletakse haridust endiselt kui riigijuhtimise instrumenti.

Näiteks Tallinna Haridusameti põhimäärusest võib välja lugeda, et tegeletakse haridusküsimustega munitsipaalasutustes . Mis on haridus või kuidas defineerida sõna haridus ja saada selgusele, millised on üleüldse need haridusküsimused haridusameti haldusalas, seda määruses ei käsitleda. Samuti ei ole haridusameti asi, et õppimine toimub kõikjal sh ka näiteks töökohtadel ja trammis ja kontserdisaalis. Nii tegeletaksegi põhiliselt oma allasutuste juhatamisega, aga mitte haridusküsimustega laiemalt. Kui hästi selle instrumentaalse haridusparadigma piires tänapäeval toime tullakse, on näha Raha lastele aktsiooni kodulehelt.

Haridusministeeriumil on oma põhimäärus, kus on sõnastatud ministeeriumi toimimispõhimõtted.

Selles on öeldud, et 1) Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas on riigi haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika kavandamine ning sellega seonduvalt alus-, põhi-, üldkesk-, kutsekesk-, kõrg-, huvi- ning täiskasvanuhariduse, teadus- ja arendustegevuse, noorsootöö ning erinoorsootöö ja rahvusvähemuste hariduse valdkondade korraldamine ja vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. [RT I 2007, 53, 357 - jõust. 01.10.2007]

Ministeeriumi tegevuse eesmärk on tagada:
1) haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika sihipärane ja tõhus areng;
2) teadus- ja arendustegevuse kõrge tase ning konkurentsivõime;
3) täiskasvanuhariduse ja kutsesüsteemi sihipärane ning tõhus areng;
[RT I 2009, 38, 256 - jõust. 11.07.2009] 
4) õppekavade ja muude haridusstandardite arendamine ning kõrgetasemelisus;
5) pedagoogide ja noorsootöötajate tööalase ettevalmistuse kõrge tase;
6) riiklike toetuste ning riikliku koolitustellimuse optimaalne maht ja struktuur;
7) haridus-, teadus-, noorte- ning keelepoliitika rakendamist ja arengut tagavate õigusaktide süsteemi loomine ja arendamine;
8) haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika korraldamiseks eraldatava raha ja vara õiguspärane ning tõhus kasutamine;
9) avalikkuse teavitamine haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika alal toimuvast;
[RT I 2007, 14, 71 - jõust. 01.05.2007] 
10) rahvusvahelise koostöö korraldamine ministeeriumi valitsemisalas.

Haridusest täpsemalt, et mis asi see on, selle kohta ei ole midagi kirjas.

Eesti Vabariigi haridusseadusest saab hariduse mõiste kohta lugeda alljärgevat:

§ 2. Hariduse mõiste, eesmärgid ja tasemed
(1)   Käesoleva seaduse raames on haridus õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib.

Lõikes 2 tutvustatakse ka sellist mõistet nagu hariduse põhialused „Hariduse põhialustes lähtutakse üldinimlike ja rahvuslike väärtuste, isiksuse, usu- ja südametunnistuse vabaduse tunnustamisest.“ Siin on mainitud isiksuse vabadust kui hariduse põhialust. Haridusministeerium ja Tallinna haridusamet isiksuse, südametunnistuse ja usuvabadust oma dokumentides ei maini.

(3) Hariduse eesmärk on:
1) luua soodsad tingimused isiksuse, perekonna, eesti rahvuse, samuti rahvusvähemuste ja Eesti ühiskonna majandus-, poliitilise ning kultuurielu ja loodushoiu arenguks maailma majanduse ja kultuuri kontekstis;
2) kujundada seadusi austavaid ja järgivaid inimesi;
3) luua igaühele eeldused pidevõppeks.
(4) Ülesannetest johtuvalt liigitatakse haridus üld-, kutse- ja huvialahariduseks.
(5) Haridusel on järgmised tasemed:
1) alusharidus;
2) põhiharidus (hariduse I tase);
3) keskharidus (hariduse II tase);
4) kõrgharidus (hariduse III tase).
(6) Igale haridustasemele kehtestatakse nõuded, mida nimetatakse riigi haridusstandardiks. Riigi haridusstandardid esitatakse riiklikes õppekavades. Õppekavad sisaldavad hariduse sisu määravaid kohustuslikke õppeprogramme, õppetööks ettenähtud ajakulu, kohustuslikke teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kirjeldusi.
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003] 

Seejuures on huvitav, et seaduses nähakse haridussüsteemi vaid kahe alasüsteemina: haridus oma ülesannete ja tasemetega ning haridusasutusted. (vt § 3)

Eelnevast saime teada, et haridus ise on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib.  Haridussüsteem on süsteemide süsteem, mida ühiskond tunnustab ja kontrollib. Inimesi süsteemi osana ja keskkonda ja kultuuri nt ei nimetata...  isikuvabadus ja südametunnistust samuti mitte.



Vaatasin veelkord üle sir Ken Robinsoni animeeritud loengu haridusparadigma muutumisest ja hariduse reformimisest. See video sobib käesolevat arutelu suurepärselt illustreerima. On täiesti arusaadav, miks väga paljudel inimesel on tekkinud küsimusi. Milline võiks olla uue haridusseaduse lähtekoht? See on ühtlasi küsimus uuest ja konsensuslikust hariduse mõiste sõnastusest.

Kutsun siinkohal kõiki üles julgelt oma definitsioone tutvustama ja hariduse teemadel avalikult arutlema!

No comments: