Friday, October 03, 2014

Hariduspoliitikud siin ja sealpool piire

Kas sa nimetad end feministiks? Rootsi valimiste otse-eetris.
Täna kl 12 sai Rootsi omale uue valitsuse. Peaminister Stefan Löfven (sotsiaaldemokraat, feminist) tutvustas oma ministereid, haridusministeerium on jagatud kolme ministri vahel. Lisaks haridusministrile (Gustav Fridolin, Miljöpartiet, feminist) on Rootsis nüüd gümnaasiumi- ja teadmus(rootsi keeles kunskap)minister ning kõrgharidus- ja teadusminister. Momendil on värsked valitsusliikmed vastuvõtul kuningakojas.

Uus valitsus on vähemusvalitsus, kellel Riksdagis vaid napp 38 %  häältest. vt http://www.dn.se/valet-2014/se-2014-ars-valresultat/. Seega liigub suur osa poliitilistest otsustest valitsuse kabinetisügavusest Riksdagi saali ja koridoridesse.   

Mõned paralleelid Eestiga

ÕPETAJATE PALK. Ka Rootsi uus haridusminister on noor mees, kuigi Fridolini puhul on tegemist roheliste partei esinumbriga. Sarnaselt Eesti valitsusparteidega lubati ka Rootsis mõlema valitsuspartei valmiskampaanias märgatavat õpetajate palgatõusu (Rohelised lubasid 10 000 SEK palgalisa), kuid koalitsiooni kokkuleppest on õpetajate palgatõusu punkt välja jäetud. 

Minu arvates on oluline mõista, et kuigi mõlemas riigis valitseb laiaulatuslik poliitiline konsensus õpetajate palkade tõstmise vajadusest, ei minda palka tõstma enne, kui selleks reaalne vajadus (streik, tuntav personali puudus jne). Õpetajate organisatsioonide esindajad said SVT otsestuudios juba ka uut valitsust kritiseerida. Hariduspoliitilised küsimused on ühed tulisematest nende valimiste puhul, seega on ka valitsuse välja ütlemised väga hoolika tähelepanu all.

Huvitav on ehk võrdluses välja tuua kahe riigi ametühingute argumentatsiooni vastassuunalisus. Rootsi õpetajate ametiühingud väidavad, et õpetajate palka tuleb tõsta, sest vastasel korral Rootsi PISA tulemused langevad veelgi. Eestis räägitakse, et õpetajate palku tuleb tõsta, sest õpetajad teevad head tööd, so PISA tulemused on head. Rahvusvahelisest võrdlusest aga selgub, et õpetajate palkade ja PISA tulemuste vahel on vaid nõrk seos st seda ei ole palkade üle arutades tegelikult mõtekas argumendina välja tuua. 

AMETIÜHINGUD. Mind paneb imestama ametiühingute ninameeste pehmus, kui räägitakse tööturu olukorrast Rootsis. Hiljuti tehtud dokumentaalfilm näitas, et ametiühingud on juba alates 80-ndatest astunud poliitikutega ühte jalga ja kaotanud oma varasema jõu ja tulevikuvisoonid. Selgituseks on ka Eestis äärmiselt populaarse M. Friedmani majandusteooria, mille järgi töötus ja inflatsioon on omavahel seoses. Samas selgub mõningatest uuringutest, mis tuginevad majanduse ajalooliste andmete analüüsil, et Friedmani teooria ei leia praktikas siiski kinnitust. Kui kuulata asjaosalisi ja otsustajaid, siis on nimetatud teooria liikvel kui majandusUSK, mitte kui teaduslikult tõestatud fakt. Aga seda usku jagavad nii poliitikud, majandusteadlased kui ametiühingutegelased.   

Minu arvates on õpetajate palkade tõstmise piduriks ka kartus, et siis tõusevad palgad ka teistes madalalt tasustatud (naiste)sektorites. Õpetajate osakaal tööturu kogumahust on ju täiesti arvestatav. 

Ootan huviga uute haridusministrite selgitust, mis saab olema järgnevate aastate Rootsi hariduspoliitika keskseteks küsimusteks nende arvates. 

No comments: