Saturday, January 10, 2015

#IamCharlie

Meeleavaldusel Stockholmis 2011.a. "Sina saad muuta!"
Pean sõnavabadust demokraatia põhiliseks nurgakiviks ja ei nõustu vaikima.  

Mina olen samuti ühiskonnakriitik. Kirjutan erinevatel, sageli üsna ebameeldivatel teemadel ja mitmes keeles. Päeval, mil 12 inimest ajakirja toimetuses tapetakse, mõistsin äkki oma töö tähendust ja hinda täiesti uue nurga alt. Ilmselt pani toimunu mõtlema paljusid teisigi, kes samamoodi piiridel tuleviku suunas vaadates püüavad valusatel teemadel arutleda. 


Minu vastu kerkis viha ja vaenamine, kui ühena esimestest 2011.a. astusin välja õpetajate palkade eest. Mind rünnati sõnadega, kui alustasin naisajaloo esmaste visanditega hariduslistis, kui avalikult ja otse kritiseerisin Aaviksoo gümnaasiumireformi (mis nüüd on sujuvalt saanud Ossinovski võidukäiguks) ja õpetajate ametiühingute nõrkust või paljut muud, mida pidasin vajalikuks. 


Ma julgesin hoolimata paljude hoiatustest kritiseerida Õpetajate Lehte ja mind visati välja hariduslistist. Olin ületanud nähtamatu piiri, selle piiri, mis kõikidele "vanadele olijatele" oli juba kivisse raiutud religioosne tabu. 


Võib-olla saab sõnavabaduse tähendus meile mõistetavamaks siis, kui võrdleme tänast päeva nõukogudeaegse vaikiva ajastuga, kus kogu avalik arutelu oli tsenseeritud ja sõna said ainult "õiged" inimesed ütlemaks "õigeid" lauseid. Igaüks, kes julges kriitikaga lagedale tulla või rääkis keelatud teemadel, riskis iseenda ja oma lähedaste eludega.


Hind, mida mina oma sõnade eest maksma olen pidanud, on tühine, võrreldes nende inimestega, kes tapeti Pariisis või mõnekümne aasta eest vaigistati KGB keldrites. Leian, et need julged, kes võtavad vaatluse alla teemasid, millest kõik parema meelega vaikiksid, on meie ühiskonna arengule oluliseks mootoriks. Seda ka hariduselus ja ühiskonnas laiemalt.   


Tänasel päeval on sõnavabadus löögi all ja seisan koos kõikide teistega ühise müürina, et meie ühiskonna ühte alusväärtust kaitsta.


Mina olen Charlie. 

No comments: