Tuesday, July 28, 2015

Kadakasaks ja pajuingel ja võsavenelane

Tutvudes Jaksobsoni ja Suburgi kirjavahetusega, mis jääb ajavahemikku 1872-1881, on huvitav märgata, milline põnev kvaliteedi erinevus on saksa keeles kirjutatud ridadel võrrelduna algelises eesti keeles kirjutatuga. Pikkadest põhjalikest saksakeelsetest intellektuaalsetest aruteludest saavad eesti keelele üle minnes lühikesed keeles kobavad kirjad. Suburg oli Koidula klassiõde, mõlemad õppisid Pärnu tütarlaste gümnaasiumis saksa keeles. Esimene tütarlaste eestimeelne kool asutatigi Suburgi poolt ja tema teeneid eestikeelse tütarlaste hariduse osas  on raske alahinnata. Suburgi õpilasteks olid Mari Raamot, Aino Tamm ja paljud teised hiljem tuntud naistegelased.

Minu arvates on imetlusväärne, kui paljusid keeli ja millisel tasemel tolleaegsed haritlased valdasid. Iga keelega on vaja pidevalt tööd teha, et seda ilusana elus hoida. Emakeel on mõtlemisel asendamatu tööriist, sest igas uues keeles tekib justkui oma areaal, valdkond, milles oled võimeline kaasa rääkima ja mõtlema. Sealjuures on väga huvitav jälgida, mis saab siis, kui emakeel on ainult köögikeel ja kõik muu ümberringi toimub teistes keeltes.

Praegune sõda sisserännute teemal teeb mind kurvaks. Eesti on ajast-aega olnud paljurahvuseline riik. Siin on juba aastasadu elanud soomlasi, rootslasi, venelasi, juute, romasid ja sakslasi kõrvuti eestlastega. Iseisevuse manifesti õige nimigi on Manifest kõikidele Eestimaa rahvastele. Selle asemel, et olla kõikide teistega sõjajalal, võiksime tegeleda oma kultuuri edendamisega. Praeguse rassistliku vahutamise taga ongi sageli inimesed, kelle haridustase tekitab küsimusi. Sõim ja vihakõne näitab hariduse läbikukkumist. Haritud inimese võimuses on ratsionaalne arutelu, mis aitab ühiskonnal tervikuna kasvada, otsib loovaid lahendusi, mitte ei torma "galašnikov käes piirile immigrantidele vastu". Rassismi taga on ka võimuahned inimesed, kes loodavad sedasi iseennast ennast upitada ja on fanaatilisi vihkajaid, kes päevast päeva toodavad vaimset vägivalda kõikide neist nõrgemate gruppide suhtes. Tuletan meelde, et natsid puhastasid välja ka puuetega inimesed ja mitmed neile ebaolulised grupid lisaks juutidele. Eestlasi nähti aarialasi teenindavate töölistena, kellel millekski kõrgemaks eeldused puuduvad.

Mina tahaks tänastelt marurahvuslastelt küsida: Kus olid need "eesti kultuuri ja rahvuse eest võitlejad" siis, kui suleti ajakiri "Haridus"? Vaid vähesed märkasid, mis toimus. Veel vähesemad reageerisid. Need, kes reageerisid ei võta nüüd rassistlikult sõna 150 pagulase vastuvõtmise vastu, vaid otsivad võimalusi, kuidas neid õnnetu saatusega inimesi meie kultuuriga võimalikult valutult tuttavaks teha. Keel on oluline instrument ühiskonna arengus. Rassismist ja vihast läbi imbunud keel tõukab nii omasid kui võõraid.


Rassismist veel "Ma ei ole rassist, aga... Rassismist kui hariduslikust probleemist."
Lilli Suburgist: "Vaikiv ajastu Eesti naisajaloos kestab", "Eesti naise sõna: Lilli Suburg, Marta Sillaots ja ajaloolised allikad." ja "Liblikatest, huntidest ja haridusajaloo legendaarsetest naistest".
Vihakõnest ja feminismist: "Feminism ja vihakõne".

No comments: