Wednesday, April 20, 2016

Kolm tilka verd...

Eestlaste kratilembusest on värvikalt kirjutanud Andrus Kivirähk oma ülimenukas teoses ”Rehepapp”. Lugu räägib sellest, kuidas vanadel eestlastel oli ammune tava vanapagana kaupa teha, saada öösel ristteel kokku ja anda lepingu kinnituseks kolm tilka verd.  Vanapagan andis vastutasuks hinge, mille sai kratile sisse puhuda. Krati sai teha millest iganes. Kratt oli sihuke elukas, kes tegi peremehe heaks tasuta tööd. Aga kui kratile ei suutnud piisavalt tööd anda, siis nagu lepingus kirjas, võtab vanapagan peremehe hinge omale. Rehepapp oli väga kaval mees. Ta tegi ise ja õpetas teisigi, et kolme sõstramarjaga sai vanapaganale lepingu allkirjastamiseks petukaupa teha, siis võis krati põlema lasta ega pidanud oma hingekest kuradile andma.

Viimasel ajal tuleb kratilugudeks sobilikku materjali uudistekanalitest kui Vändrast saelaudu – kes propageerib fosforiidikaevandamist ja kes iseend. Näiteks kavatseb 80-ndatest pärit, hilisemal ajal peamiselt ETV huumorisaatest ”Pehmed ja karvased” tuntud europoliitik Siim Kuhu-10-Miljonit-Sai-Kallas end seekord presidendikandidaadiks sättida. Viimane episood temaga oli seotud kahe aasta taguse Rehvormierakonna peaministrivangerduse katsega, kui Andrus Eesti-Viie-Rikkama-Hulka-Ansip lahkus soojemale kohale Brüsselis ja Eestile aeti tikutulega taga uut peaministrit. Siim Unustage-Kord-See-10-Miljonit-Kallas saabus Brüsselist naeratus suul esimese lennuga ja lahkus järgmisega, nina pikal. Intervjuu temaga, tehtud läbi lennujaama traataia tuules ja vihmas, jääb Eesti ajakirjanduse ajalukku läbi aegade parima poliitskandaali visuaalina.

Seekord siis jälle uus võimalus, uus soe koht ja Siim Euroopas-Tähtis-Mees-Kallas on kohe Brüsselist platsis. Samal ajal on rahva hulgas väga populaarse kandidaadina välja pakutud ka praeguse valitsuse välisministrit, endist suursaadikut, Marina Kaljuranda. Kaljurand liitus rehvormaritega alles hiljaaegu ja ilmselt on nüüd tekkinud arusaamatusi oluliste ametikohtade jaotamisel.

Eelmise esmaspäeva õhtul tegi Marko Reikop saates ”Ringvaade” Siim Olen-Süütu-Vaadake-Kohtuotsust-Kallasega lühikese intervjuu. Vestlus jättis mulje ajarännakust IME-kõrgaega hangunud poliitkliimasse ja mentaliteeti. Meenutati vanu häid aegu, udutati visoonivabalt ja räägiti innukalt lastelastest-pensionäridest, loomulikult ei saadud mööda vanadest luukeredest.  
- Mis on täna muutunud võrrelduna tollase peaminstriks pürgimise ajaga, uuris Reikop.
- Kui eelmisel korral valis rahvas, siis seekord teevad valiku erakondade võtmeisikud, sest just
nemad kontrollivad riigikogus hääli, vastas Kallas. Eelmisel korral läks meil ju lõpuks ikkagi hästi, võitsime valimised, jutustab ta, ise kavalalt vuntsi siludes.

Ja tõsi ta on. Taavi Kuningas-On-Alasti-Rõivas moodustas vahepealse näidisvalitsuse, kus muuhulgas oli rohkem naisi kui kunagi varem Eesti  Valitsuste ajaloos, rääkis rahvale uuenenud reformipoliitikast ja lennukid lendasid üle ta peade kui raudsed kevadlinnud. Tulemuseks oli, et rehvormarid jätkavad hoolimata vahepealsetest rekordmadalatest reitingutest riigijuhtimist, olles sealjuures üllatavalt järjekindlad - valitsuses on jälle ainult loetud naised ja Eesti arenguks hädavajalikke reforme ei paista ikka veel.

”Jah! Inimeste põlv on vaadata nii paha,
et seda nähes kuratki ei taha
neid enam kiusata.”

Räägib Mefistoteles Issandaga Goethe ”Faustis”

Kes on selles loos Rehepapp, kes kratt ja kes kurat - see jäägu lugejale mõistatada.