Thursday, March 08, 2018

Teeme naised Rootsi vikipeedias nähtavaks!




Foto: Maarja Urb
…uurisin läbi Ojamaa-Varmase “Eesti ajaloo”. Käisin ka Kuninglikus raamatukogus kirjanduse jahil, kuid see on puruvaene minu soovide osas. Hämmastuseks leidsin, et eesti rahva ajaloos ei eksisteeri naine. Kõik, mis mehed on teinud, seda on analüüsitud ja hinnatud. Ka mitte Eesti Vabariigi ajast ei ole jälgegi naiste tööst ja saavutustest. See vihastas mind. Jah, isegi Oskar Loorits oma teostes paneb küll naisele kui emale aupärgi, kuid see on rahvaluule alusel pisut liialdatud ülistamine ega ole ometi faktiline ajaloo käik. Olin ju ise kogu iseseisvuse aja eluga, tööga ja tegevustega kaasas olnud ning teadsin naise osa selles. Ka Vabadussõja ajal ei ole naist nagu olemaski, kõik on meeste saavutus…
(Mäelo 1975:6-7)

Nii kirjutas Helmi Mäelo 1955 aasta augustis oma päevikusse ja asus võib öelda, et põlve otsas koostama Eesti naisajaloo seni ainukeseks jäänud laiapilgulist ülevaadet. Arhiivid ja kõikvõimalikud muud allikad olid jäänud teisele poole raudset eesriiet, kuid suur osa meie aktiivsetest naistest oli põgenema pääsenud. Kahe aasta pärast võisid eksiileestlased käes hoida raamatut ”Eesti naine läbi aegade”. Teos sai palju kriitikat, kuid on tänaseni omalaadsetest ainus. Ka Rootsi naisajaloo kontekstis on tegemist huvitava nähtusega, mis kindlasti vääriks senisest suuremat tähelepanu.

Oluliseks allikaks, kust tänapäeval esmaseid teadmisi ammutatakse on vikipeedia. Naistest ja naisajaloost kirjutatud vikipeedia sissekanded on sageli väga pealiskaudsed või puuduvad sootuks. Eesti naised on Rootsi vikipeedias eriliselt nähtamatud, kuid siiski juba esindatud. Rootsi keeles saab lugeda näiteks pianisti ja kirjaniku Käbi Laretei, kirjaniku ja tõlkija Enel Melbergi ja meie ühe tuntuima luuletaja Marie Underi elust ja tööst. Lisasin sellele loetelule naistepäeva eel veel Helmi Mäelo, Liidia Tuulse, Karin Saarseni, Helga Nõu, Mai Raud-Pähni, Helmi Rajamaa, Aino Kääriku ja Urve Milleri biograafiad ja bibliograafiad.

Kuid naisi, kes Eesti okupeerijate eest 1944. aastal Rootsi pagesid, on tuhandetes. Nende hulgas on palju tegusaid ja nii Rootsi kui Eesti jaoks oluliste saavutustega naisi, kes väärivad mäletamist ja kindlat kohta ajaloos mõlemal pool Läänemerd. Mõned aastad tagasi asusime kirjutama naisi Eesti vikipeediasse ja tänaseks on paljud neist vähemalt mainitud. Nüüd, Eesti sajanda sünnipäeva aastal, võiks Eestile kingiks kirjutada meie naised ka Rootsi vikipeediasse. See oleks ühtlasi panus Rootsi Eestlaste Liidu ettevõtmisse “Eesti kultuurirajad Rootsis” ja ülemaailmsesse algatusse #Wikigap.

Evelin Tamm

ETSR juhatuse esinaine
REL juhatuse liige ja välissekretär

avaldatud Rootsi Eestlaste Liidu portaalis